Minna ei tahtnud, jääda ei saanud
Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.
Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!
(Ilmunud Vaba Eesti Sõnas)
...25. juuni 2024. Eestlased üle maailma on just tähistanud Võidupüha ja pidutsenud jaaniõhtul. Ka Pärnus, kuhu USAs Atlantas elavad mitte just kõige esimeses nooruses Kristi ja Aadu Allpere on taas üle ookeani neile väga tähtsa asja ajamiseks lennanud.
Nad on osa „Suurpõgenemine 1944“ toimkonnast, kus Kristi ülesanne on juhtida Pärnuga seotud tegevusi ja ülemaailmset annetuskampaaniat Pärnusse mälestusmärgi rajamiseks. Paljude organisatsioonide – ÜEKN, ERKÜ, EERO, Tammepuu - ja persoonide kaasabil avatakse septembri lõpus Pärnu jõe vasakkaldal, kust 80 aastat tagasi paljud paadid teadmata tulevikku läksid, nimeka skuptori Elo Liivi taies, mälestamaks eestlaste 1944. aasta sügise suurpõgenemist läheneva punase katku eest. Kristi modereerib koos abikaasaga Pärnu, kus ta 81 aastat tagasi sündis, valitsusemajas koosolekut, andes teada, kuidas kulgeb Pärnu linnale kingitava taiese üleilmne rahakogumine, täpsustab skulptuuri asukohta, aitab punkt-punktilt koostada 20.-22. septembril Pärnus toimuvate ürituste ajakava, tunneb muret kõige üle.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
