(Avastasin detsembris Tartu College’i laenuraamatukogus soovituse järgselt Rein Raua kui äärmiselt erudeeritud ja huvitava kirjaniku. Laenasin ta teose „Päikesekiri“, tahtsin tutvustuse EE lugejatele kirjutada. Kuid leidsin, et seda oli Kadri Tüür juba teinud: „Väärib lugemist. Rein Raud „Päikesekiri““, mis huvitavalt ilmus ka EE nr 10, aga aasta varem, 13. märtsil 2025. Nõustun täielikult Kadri hinnanguga. „Päikesekiri“ oli parim emakeelne ilukirjanduslik teos, mida mullu lugesin.)
Raua „Katkurong“ kuulus esimeste tänavuste laenude hulka ning oli ka valitud lugemisklubi ja selle juhendaja Anneli Andre-Barretti poolt kevadiseks diskussiooniks. Avasin suu valel ajal, et olin samal päeval raamatukokku vastloetud teose tagastanud – ning prauh! – arutluse juhendajaks. Parajalt kohustusrikas – kuna kokkuvõtet ei soovitud, kõik olid ju raamatut lugenud, ja egas see keskkooliklassitöö ei olnud. Oodatakse hoopis analüüsi, isiklikku lähenemist, põhjuste esitamist, et miks tuleks ka teistel seda raamatut lugeda. Ning ka küsimuste esitamist, neile vastamist. Umbes nagu kõrgkooli seminaril.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
