Pensionireformi finantseerimise seaduseelnõu esitatakse ministrite nõukogule 23. jaanuaril ja valitsus hakkab pensionireformi uusi sisupunkte arutama oma istungitel veebruaris eesmärgiga seadus ellu rakendada alates 1. septembrist 2023.
Üldise pensionirežiimi meetmed
Praegu kehtiva 62-aastaselt pensionile mineku asemel lükkub reformijärgselt pensioniiga alates 2030. aastast edasi 64 eluaastale. Alates 1. septembrist 2023 tõstetakse pensioniiga igal aastal ühe trimestri võrra, et jõuda 2030. aastal 64 aastani.
Samal ajal tõstetakse pensionile minekuks vajalik tööstaaž alates 2027. aastast 43 aastale. 2014. aasta pensionireformis oli 43 aastale üleminek ette nähtud alles 2035. aastaks.
Täieliku ilma kärbeteta pensioni saamiseks vajalik pensioniiga on määratud 67. eluaastaks.
Pensionite rahastamiseks küsitakse sissemakseid ettevõtetelt. Ettevõtete jaoks kompenseeritakse seda panust tööõnnetuste sissemaksete vähendamisega, mis on praegu pensionite ees suurema rahastusega.
Nn „pikaaegsetele tööstaažidele“ säilitatakse pensionile minek eritingimustel. 2030. aastal saavad enne 16. eluaastat tööle asunud pensionile jääda 58-aastaselt. Need, kes asusid tööle 16–18-aastaselt, saavad pensionile jääda 60-aastaselt ja need, kes alustasid 18–20-aastaselt, 62-aastaselt. „Pikaaegsete tööstaažide“ sisse arvestatakse ka lapsehoolduspuhkustest tingitud karjääripausid.
Varajasem pensionile minemine jääb võimalikuks nii invaliididele, töövõimetutele kui ka puuetega inimestele.
Pensionireform sisaldab ka osa, mis on pühendatud tööst tingitud raskustega arvestamisele. Eelkõige tugevdatakse professionaalset tööõnnetuste ennetuskontot (C2P).
Erilist tähelepanu pööratakse ka vanemaealiste töölevõtmisele. Näiteks peavad üle 300 töötajaga ettevõtted avaldama vanemaealiste tööhõive indeksi (naiste ja meeste ametialase võrdõiguslikkuse indeksi eeskujul).
Miinimumpensioni suurust suurendatakse 2023. aasta septembris 100 euro võrra.
Avaliku teenistuse ja erirežiimidega ametite pensionimeetmed
Pensioniea edasilükkamine ja sissemakse perioodi pikendamine hakkab kehtima kõigi kolme avaliku teenistuse kategooria riigiametnike kohta. Riigiteenistujate pensioni arvestamise meetod jääb muutumatuks (viimased kuus kuud lisatasusid arvestamata). Aktiivsetele elukutsete kategooriatele omased sätted varajase pensionile minemise võimalusega jäävad muutumatuks (näiteks politseiametnike puhul arvestatakse nende töö ohtlikkust). Tegevteenistuse kategoorias töötatud aastate jooksul raske tööga omandatud õigused säilivad ka karjäärivahetuse korral.
Karjääri lõpetamise hõlbustamiseks laiendatakse järkjärgulist pensionile jäämist riigiametnikele. Samal ajal saavad riigiteenistujad soovi korral töötada pärast 67. eluaastat (mis on praegune vanusepiirang) kuni 70. eluaastani.
Riiklike tervishoiuasutuste töötajate ja kohalike avaliku teenistuse teatud töökohtade jaoks võetakse kasutusele meetmed professionaalse kulumise ennetamiseks (eelkõige fondi loomine).
Lisaks näeb valitsus ette eripensionirežiimide (RATP, elektrikud ja gaasitöötajad, Banque de France ametnikud jne) järkjärgulise kaotamise uutele töötajatele alates 2023. aasta septembrist. Praeguste eripensionirežiimide töötajate puhul pikendatakse pensioni sissemaksete perioodi vastavalt läbiräägitavale ajakavale.
Pensionireformi on püütud läbi viia ka enne, nt president Sarkozy ajal 2010. aastal, kui tõsteti pensioniiga 60 aastalt 62 aastale hoolimata sellest, et rahvas tuli tänavatele streikima ja tegi seda poolteist kuud. Tookord ei läinud läbi pensioniea tõstmine 65 aastale. Nüüdki kardetakse, et kuna president Macroni parteil suurt toetust ei ole, siis on pensionireformi läbisurumine parlamendis küsimärgi all. Marine Le Peni paremäärmuslik partei reformi ei toeta, samuti mitte Jean Luc Melenchoni vasakäärmusliku partei pooldajad. Kaalukeeleks võivadki saada vabariiklased ehk endise presidendi Nicolas Sarkozy pooldajad, kes peavad seda oma reformiks ja mitte praeguse valitsuse omaks.
Juba ongi oodata rahva tänavatele tulekut, et näidata oma mittenõusolekut kavandatava pensionireformiga. Prantslased ei ole nõus erirežiimide pensionite kaotamisega (eriti RATP ehk raudteetöötajad), samuti mitte pensioniea tõstmisega. Levib väljaspool ametiühinguid olev streigiliikumine, millega kutsutakse ühinema sotsiaalmeedia kaudu. Üleskutse on saadetud tulla meelt avaldama 19. ja 21. jaanuaril, millele on juba elavat vastukaja. Tänavatele on lubanud tulla haridustöötajad ja paljude teiste elukutsete esindajad. Nii elab Prantsusmaa uue streigilaine ootuses.
