Peaminister Elisabeth Borne mõistis „vastuvõetamatu vägivalla“ 24. märtsil üheselt hukka.
President Emmanuel Macronil pole seni pensionireformi vastaseid proteste rahustada õnnestunud. Pidades ministritega nõu ja oodates nende ettepanekuid kriisi lahendamiseks, andis Macron kolmapäeval, 22. märtsil intervjuu TF1 ja France 2 ajakirjanikele. Ametiühingute ja opositsiooni suhtes ründaval positsioonil asuv riigipea välistas rahva hulgas ebapopulaarsest pensionireformist taganemise ja teatas, et loodab reformi aasta lõpuks ellu rakendada. Pensionireformi elluviimisega kaasneb pensioniea tõstmine 62-aastalt 64-aastale ning mitmete erirežiimiga pensionide kaotamine, mis ongi rahva tänavale toonud. Macroni sõnul riigi elanikkond vananeb ja seetõttu tuleb riiklikku pensionisüsteemi muuta ning mida kiiremini seda tehakse, seda parem.
President andis peaministrile korralduse „koostada valitsusprogramm“, mis „laiendaks“ suhtelist häälteenamust Rahvusassamblees. Eesmärk on leida häälteenamused parempoolsete ja vasakpoolsete seas, et parlamendis hääletusele tulevad eelnõud vastu võetud saaks.
Pärast presidendi teleesinemist olid meeleavaldajad protestides taas tänavatel. Selles ei ole midagi uut, sest tänavarahutused on toimunud Pariisis ja suuremates linnades juba terve nädala ja tegelikult alates selle aasta jaanuarist, kui pensionireformi parlamendis arutama hakati.
Olukord eskaleerus 17. märtsil pärast peaminister Elisabeth Borne’iesinemist Rahvusassamblees, kus ta teatas põhiseaduse paragrahv 49.3 käikulaskmisest, mis võimaldab reformi vastu võtta ilma seda hääletusele panemata. Selle otsuse peale kogunes kiiresti ligi 6000 protestijat Concorde’i väljakule, mis asub otse Rahvusassamblee vastas. Kuna rahvahulgad hakkasid märatsema ning tekkisid kokkupõrked politseinikega, otsustas politsei rahva laialiajamiseks reformivastaste peale suunata pisargaasi ja veekahurid. Politsei pressiesindaja sõnul lahkus suurem osa meeleavaldajaid seepeale Concorde’i väljakult. Väiksemad grupeeringud suundusid ümberkaudsetele tänavatele ja süütasid sinna eelneva kolmeteistkümne päeva jooksul kogunenud prügikastid, mis mitmel pool põhjustasid põlenguid. Kokku arreteeriti 17. märtsil korrarikkumise eest 217 inimest.
Seoses toimunud vandaalitsemisega määras siseminister Gérald Darmanin 23. märtsiks Prantsusmaa tänavatele 12 000 politseinikku, neist 5000 Pariisi, et tagada uuel Ametiühingute Keskliidu mobilisatsiooni päeval linnades kord.
23. märtsi meeleavaldusrongkäigus süütasid protestijad oma teel Bastille’ väljakult Ooperi väljakule liikudes taas prügilademeid, samuti olid nende rünnakute sihtmärgiks bussiootepaviljonid ja pangad. Rongkäigus osales politseiameti pressiesindaja sõnul umbes poolteist tuhat radikaalsete vaadetega Black Bloc’i esindajat, kes korda rikkusid, põletasid ja vägivallale õhutasid ning õiguskaitseorganitega vastuollu sattusid.
Mobilisatsiooni päeva ära kasutades märatsesid 23. märtsi õhtul väikesed kuritegelikud jõugud ka Strasbourgis, Toulouse’is või Bordeaux’s. Bordeaux’s süüdati ajaloolise raekoja uks, mis on muinsuskaitse all olev mälestusmärk. Kokku peeti süütamise tõttu kinni seitse inimest. „Olen eriti šokeeritud, kurb ja nördinud, et me ründame oma Bordeaux’ raekoda, ma ei saa aru, mis on sellise kuriteo mõte,“ sõnas Bordeaux' linnapea Pierre Hurmic, „see jätab prantslastest halva mulje.“ Paljud linnaelanikud olid linnapeaga sama meelt.
Toulouse’is oli samuti põlenguid kesklinna tänavatel. „Selline põletamine ja märul kahjustab Prantsusmaa mainet,“ ütles üks noormees uudiste toimetusele Lille’is, kus Place de la République’il toimusid politsei ja vägivaldsete gruppide kokkupõrked. Kaos valtses ka Strasbourg’is ja Bas-Rhini prefektuur teatas kahekümne inimese arreteerimisest pärast üht vägivaldsemat päeva pärast meeleavalduste algust selle aasta jaanuaris.
„Vandaalitsemine ja olukorra halvenemine on väga masendav, mis tuleb jõuga maha suruda,“ ütles siseminister Gérald Darmanin. Mõned korrarikkujad on õigustanud oma tegusid Emmanuel Macroni kõne meenutamisega. „Tal on põlgus oma rahva vastu. Just see ajas viha keema,“ rääkis üks noor naine France 2 uudistes. Lyonis lõhkusid märatsejad tänavamööblit.
Üheksanda mobilisatsioonipäeva jooksul arreteeris politsei kokku 457 inimest.
Ametiühingute Keskliidu esindaja selgitas, et vahet tuleb teha Ametiühingute Keskliidu poolt korraldatud protestimeeleavaldustel ja nende sees tekkivatel spontaansetel liikumistel, mida organiseerivad väikesed grupeeringud ja mida on nähtud Prantsusmaa eri linnades. Need väikesed grupeeringud süütavad sageli oma teel tulekahjusid. Neid liikumisi on raske kontrollida ja nad tegutsevad tegelikult väljaspool ametiühinguorganisatsioone. Väikestes grupeeringutes on politseile tundmatuid noori, kes valavad märatsedes välja oma viha, kuid ka neid, keda siseministeerium nimetab ultravasakpoolseteks, kapitalismivastasteks, tugevalt politiseeritud võitlejateks. Pensionireform jääb nende peamiseks märksõnaks, põhiseaduse paragrahv 49.3 katalüsaatoriks.
Riigipea lähedane sõber määratleb selliseid meeleavaldajaid „nihilistidena“. Nihilism on ideoloogia, mis keelab igasugused sotsiaalsed piirangud ega allu mingitele reeglitele. Nihilistide eesmärk on peale pensionireformi nurjamise liberaalse ja kapitalistliku süsteemi kukutamine. Peale pensionireformi tagasivõtmist ei rahustaks neid radikaalseid noori maha ükski argument, mille valitsus võiks esitada. Olukord on keeruline, sest need juhuslikud liikumised võivad pikalt kesta või ka iseenesest hääbuda. Poliitilise vägivalla spetsialisti, politoloogiaprofessori Xavier Crettiez’i sõnul pole paljudel neist märatsejatest tegelikku põhjust oma kahjulikku tegevust lõpetada. Erinevalt streikidest päeval ei too need öised meeleavaldused osalejatele kaasa mingeid otseseid kulusid ega palgast mahaarvamisi. Ohjeldada saaks neid vaid jõumeetoditega. Kahjuks on neil grupeeringutel suur mõjuvõim sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustikes ning neile meeldib politseiga kassi ja hiirt mängida. Seega on tegemist ettearvamatu liikumisega.
Emmanuel Macron on asunud korrakaitsjate poolele, kuid sealjuures ei saa unustada, et meeleavaldused on alguse saanud pensionireformist.
Jätkub ka prügivedajate streik. Seoses prügilademetega ja kaosega registreeriti Pariisis eelmisel nädalal hotellide ja seminaride broneeringutes ligikaudu 15% langus, sel nädal on langus juba 20-30%, teatas 24. märtsil riikliku hotelli- ja toitlustustööstuse sõltumatute rühma president Didier Chenet. „Pealinna „vägivallapiirkondades“ asuvate restoranide käive on langenud 50–80% või lausa 100%,“ nentis ta, „teistes Pariisi piirkondades asuvates restoranides on käibelangus umbes 30–50%“. Didier mõistis hukka „rüüstamise vaatemängu“ Pariisi Opéra linnaosa tänavatel. Paljudel ettevõtetel on aknad sisse löödud. Ta kritiseeris teravalt ka vandaalitsemisega seotud „suurlinnade linnapeade otsustusvõimetust“, tuues näiteks Pariisi, Nantes’i ja Rennes’i. „Linnapeade otsustusvõimetusega silmitsi seistes palun valitsusel tagada: 1) kaupade ja inimeste ohutus 2) koristada tänavatelt kogu prügi, milles on palju tuleohtlikke aineid ja nakkuseallikaid. Peame koheselt koristama Pariisi ja suurlinnad!“ oli Didier nõudmine linnapeadele.
Jätkub ka kütusekriis, mis Lõuna-Prantsusmaa Bouches-du -Rhône’i departemangust levib ka teistesse departemangudesse, sest üksteise järel suletakse kütusedepood ja nende ees streikivad töölised korraldavad tänavatel põlenguid ja muid protestiaktsioone. Üleriigiliselt on ligi 15% tanklatest tarneraskustes.
Pärast 23. märtsil toimunud meeleavaldusi ja erinevaid vägivallaakte rongkäikudes tegi ajakirjanik Arnaud Boutet kokkuvõtte tekkinud olukorrast. „Võime rääkida poliitilisest ummikseisust, sest dialoog on katkenud ja keegi ei võta vastutust,“ analüüsis ta. Meeleavaldustel ilmsiks tulnud vägivald võib kardinaalselt muuta olukorda järgnevatel nädalatel. Senisest arvamuste lahingust, mille võitsid ametiühingud, võib tema sõnul saada korratagamise lahing.
Järgmisele suurele meeleavaldusele kutsub Ametiühingute Keskliit teisipäeval, 28. märtsil. Meeleavalduste ja streikidega on protestijad valmis jätkama seni, kuni reform parlamendist tagasi võetakse või kuni „pensionini välja“.
Selle ootuses on olukord Prantsusmaal endiselt sõna otseses mõttes „plahvatusohtlik“.
24. märtsi õhtul andis Emmanuel Macron teada, et esmaspäevaks, 27. märtsiks kavas olnud Suurbritannia kuninga Charles III riigivisiit Prantsusmaale lükkub pensionireformi vastaste meeleavalduste tõttu edasi. Julgeoleku kaalutlustel olid Prantsusmaa ja Briti ametnikud sunnitud muutma kuninga esimest plaanis olnud ametlikku välisvisiiti, kuna väljavaade seista silmitsi protestimeeleavalduste ja prügilademetega Pariisis, ei tulnud kõne alla. Prantsusmaa mainele toob visiidi tühistamine 48 tundi enne selle algust vaieldamatut suurt kahju.
