Mullu oli suveülikoolis tähelepanu all Petserimaa omaaegse lõimumise ühe keskse tegelase Samuel Sommeri (1872-1940) elu ja tegevus. Tänavu oli suveülikooli keskmes haridusloo teema, mida kandis Petseri gümnaasium ja 2. Keskkool ning piirilepingu sasipundar ja sellega seonduvad muud päevapoliitilised küsimused.
Eesti Pedagoogika Arhiiv-muuseumi direktori Veronika Variku osavõtul kuulasime tema, samuti Ilmar Vananurme ja allakirjutanu poolt ette kantud mälestuskilde omaaegse Petserimaa haridusloost, sealhulgas Petseri Ühishumanitaargümnaasiumi ja hilisema Petseri 2. Keskkooli minevikust. Mõnedki Petserimaa koolides õppinud kuningriigi päeva külalised astusid ligi. Siin on sobiv edasi öelda Veronika Variku üleskutset Petserimaa koolide, eriti Petseri gümnaasiumi-keskkooli mälestuste, fotode, õpilaspäevikute, kooli tunnistuste, õpikute, vihikute jms. saatmiseks Eesti Pedagoogika Arhiiv-muuseumi aadressile Rävala pst. 10, Tallinn 10145, direktori telefon 56 206 296 ja tema meiliaadress Veronika.Varik@tlu.ee. Kui ajaloolise väärtusega dokumente ja fotosid pole võimalik loovutada, teeb muuseum neist koopiad ja tagastab originaalid. Kõige muu kõrval on üleskutse seotud Petseri Gümnaasiumi läheneva 100. sünnipäeva tähistamisega 2019. a jaanuaris.
Suveülikooli töös osalenud vabadusvõitleja Mart Niklus rääkis piirilepingu käsitlemisest Eesti Kongressis ja tema Riigikogu saadikuks olekul. Tema juhtimisel tehakse Langenud vabadusvõitleja päevale pühendatud Jüri Kuke mälestuskonverentsidel teavitustööd piirilepingu osas.
Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste kogude liige Rein Koch märkis, et esindab ainsat sõjaeelsest Eestist pärit erakonna õigusjärglast. Tema ja erakonnakaaslased on üheselt vastu mistahes Tartu rahulepingu revideerimisele ja nn. uue piirilepingu sõlmimisele, rõhutades seda pidevalt Tartu rahu allakirjutamise aastapäevadel korraldatavatel mälestusüritustel, samuti kahel seni toimunud piirilepinguvastasel konverentsil.
Suveülikooli tööst osa võtnud Jüri Estam kutsus üles mõtlema ja tegutsema selle heaks, et säiliks de jure Eesti territoriaalne terviklikkus ja et jätkataks jõupingutusi samade eesmärkide saavutamiseks de facto. Huvilised tegid tutvumisretke Petserimaad eraldavale ajutisele kontrolljoonele.
Veel hiljuti teatas naaberriigi suursaadik, et venevaenuliku Eestiga ei tule kõne alla ühegi lepingu sõlmimine. Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski poetas aga 26. juulil lause, et kohe-kohe võtab naaberriigi parlament ette Eesti-Vene uue piirilepingu ratifitseerimise.
Aeg on piirilepingu ihalejatele tõesti sobiv, sest muidu läheks kaduma Riigikogu praeguse koosseisu poolt 25. novembril 2015 ratifitseerimise esimene lugemine, kus eesmärgist jäi puudu neli häält. Kas teise ja kolmanda lugemise järel leitakse meie avaliku elu tegelaste hulgast mõnd hiljuti paljastatud mõjuagentide võrgustiku liiget? Lihtrahva puhul kõliseksid käerauad, aga rahvaasemike saadikupuutumatus ei luba kindlasti alustada „67 protsessi“, küll tagab koha riigireeturite Häbisambal ja annab rahvale Riigikogu valimistel võimaluse Toompeal platsi puhtaks lüüa! Õhku jääb küsimus, kas tasub okupatsiooni ja anneksiooni eest naabrit tänama minna?
Aldo Kals
