Ometi on piirilepe oluline nii Venemaale kui Eestile. Vene välisminister Sergei Lavrov teatas 1. septembril: „Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt.” Kõlab justkui ähvarduse või hoiatusena?
Eesti Riigikogu tegi 9. oktoobril valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga taas konsultatsioone, leidmaks võimalusi piirilepingu sõlmimiseks.Välisminister Urmas Paet kohtus 14. oktoobril Luksemburgis Lavroviga. Paeti sõnul puudub hoolimata juba ligi 18 aastat kestnud läbirääkimistest endiselt garantii, et piirileppeni lõpuks ka jõutakse. Läbirääkimistega paistab korraga olevat kiire, juba oktoobris üritatakse alustada vastavaid konsultatsioone. Võib arvata, et siin on ajendiks Euroopa Komisjoni soovitus Venemaale ratifitseerida piirleping, ehkki minister Paet kinnitas Postimehele antud intervjuus, et Eesti-Vene piirileppe võimalik jõustamine pole Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabaduse teemaga kuidagi seotud.
Tema sõnul keskenduvad välisministeeriumide konsultatsioonid ühise poliitilise raamistiku leidmisele, mis võimaldaks piirilepped jõustada. Milliseks see raamistik täpselt kujuneb ja kas Venemaa on nüüd tõesti huvitatud piirileppe jõustamisest, selgub läbirääkimiste käigus.
Väike ebakõla kumab juba olemasolevast infost läbi. Ehkki Paeti sõnul poleks mõistlik alustada piirileppe kõnelusi nullist, on Vene pool juba öelnud, et nende jaoks 2005. a sõlmitud leppeid enam ei eksisteeri. Kas see tähendab, et kõnelusi alustatakse siis ikkagi nullist? Kui 2005. a leping allkirjastati, olid läbirääkimised ju seljataha jäänud. Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas küsib, mis on siis vahepeal muutunud. Ta kahtlustab, et Venemaa võib taotleda uues leppes igasuguse viite eemaldamist Tartu rahule. See oleks küll saatuslik viga, millega Eesti pool ei tohiks nõustuda. Lobjakas kirjutab, et „Eesti (taas)olemasolu, tegutsemise loogika ja kogu ajalooline enesemääratlus on rajatud Tartu rahule” (PM,13.10.).
Oleks ju tore ja vastaks ka igati Eesti rahvuslikele huvidele, kui Eesti-Vene piirilepe lõpuks jõustuks. Loodetavasti ei kaasne selle uude poliitilisse raamistikku surumisega loobumist Tartu rahule viitamisest, mis oleks tõesti ohtlik.
Elle Puusaag
