fbpx
Subscribe Menu

Pildistamise põhialused

Eneselegi üllatuseks pole siin rubriigis varem juttu tulnud pildistamise põhialustest. Kindlasti on paljudel varasemalt kogemusi digitaal- või ka analoogkaameraga ülesvõtete tegemisest.

Suur ava võimaldab eristada meelepärase teiste seast.

Samuti arvan, et on ka neid, kes pole sellest suurt pidanud ja on viimased aastad teinud fotosid vaid mobiiltelefoni kasutades. Kaamera kättevõtmist ei tasuks karta, eriti kui on huvi seda rohkem tundma õppida või maailma läbi objektiivi vaadata. Vahet pole, kas käepärast on väike kompaktdigitaalkaamera või suur digipeegelkaamera – pildistamise põhialused jäävad mõlemat kasutades samaks.

Nende kahe kaamera peamine vahe on see, et digipeegelkaamerad kasutavad pildi tekitamiseks objektiive, mida saab kaamera kere küljest lihtsalt eemaldada ja vahetada. Kompaktkaameratel on see sisse ehitatud ja liigub automaatselt sisse-välja ja suumimine toimub nupule vajutades. Objektiividest rääkides ei saa üle ega ümber fookuskaugusest, mida mõõdetakse millimeetrites. See on kaugus objektiivist filmi (või sensorini). Fookuskaugus määrab ära, kui suur on objektiivi suurendusaste ja samuti selle, kui palju objektiivi vaatealasse mahub. Objektiividele on alati peale märgitud selle fookuskaugus ja ava. Nt Canon AF 18-55mm f/3.5-5-6. Sellisel juhul on tegemist automaatselt teravustava objektiiviga, mille fookuskaugus on 18-55 mm ja mille suurim ava on muutuva vahemikuga ehk liigub vastavalt objektiiviga suumides ava 3.5 pealt 5.6 peale.

Pildistamisel on väga oluline silmas pidada ISO-t. See on üks nn. kolmnurga tipust, mida peab alati pildistamisel silmas pidama. ISO on filmi või sensori valgustundlikkus. Digikaamerate sees on pisike andur, mis kogub valgust. Sensorile langenud valgus tekitab kujutise. Mida väiksem on ISO-number, seda rohkem on foto eredate stseenide loomiseks valgust vaja. Mida suurem on ISO-number, seda vähem on foto tumedate alade loomiseks vaja valgust. Sellest tulenevalt tuleb valida ka vastav ISO-number, sest vastasel juhul võivad fotod olla halvasti säritatud või nende kvaliteet ei pruugi hea olla. Kui on valgust palju, vali võimalikult väike number ISO 50-200, kui aga hämaram, siis ISO 400-… Mõnedel kaameratel saab valida lausa ISO 56 000 ja ehk rohkemgi, seetõttu jätsin kolm punkti, sest mida pimedam on, seda suurema numbri peaks valima. Seda selleks, et oleks võimalik mingit kujutist jäädvustada.

Särikolmnurk
Särikolmnurk
Ava, säriaja ja ISO omavahelise koostöö näited
Ava, säriaja ja ISO omavahelise koostöö näited

Säriaeg (ingl. k. shutter speed) on aeg, mil katik ehk väike avaus kaamera sees on avatud, võimaldades valgusel andurit tabada. Mida pikem säriaeg (1/15s, 1/30s), seda pikema aja jooksul jõuab valgus sensorile. Mida lühem säriaeg (1/125s, 1/250s), seda kiiremini jõuab valgus sensorile. Säriaega kasutades tuleb kindlasti meeles pidada, et vähese valguse tingimustes pole võimalik lühikest säriaega kasutada. Seda põhjusel, et sensorile peab jõudma rohkelt valgust, mis tähendab, et säriaeg muutub pikaks.

Pikk säriaeg ei suuda salvestada kiiresti liikuvaid objekte, mistõttu näiteks autod jäävad vähese valguse tingimustes joontena. Tähekestena paistvad tänavavalgustuslambid on väikese ava tulemus nagu ka lai sügavusteravus antud fotol.
Pikk säriaeg ei suuda salvestada kiiresti liikuvaid objekte, mistõttu näiteks autod jäävad vähese valguse tingimustes joontena. Tähekestena paistvad tänavavalgustuslambid on väikese ava tulemus nagu ka lai sügavusteravus antud fotol.

F-iga tähistatakse ava. See on avaus, mille kaudu valgus jõuab andurini. F-peatus ehk f-stop reguleerib andurini jõudva valguse hulka ja teravussügavust (ingl. k. depth of field ja DOF). See on pildi üldfookuse ala. Mida väiksem on ava arv (f/1.4, f/2.8), seda suurem on ava, aga seda väiksem on sügavusteravus. Mida suurem on ava arv (f/8, f/11), seda väiksem on ava, aga seda suurem on sügavusteravus.

Enne pildistamist soovitan vaadata esimesena üle valgustundlikkuse ehk ISO. Pane see paika vastavalt pildistamiskoha valgustingimustele, nagu ülevalpool mainitud. Järgmisena mõtle, millisena soovid näha oma fotol sügavusteravust. Kas tahad, et lai ala oleks terav, näiteks grupifotot tehes, või et teravus oleks keskendunud ühele objektile, nagu näiteks roosiõis kimbus? Esimesel juhul tuleks valida väiksem ava, ehk kaamerasensorile jõuab vähem valgust ja teisel juhul on ava suur ning valgust pääseb sisse rohkem. Vastavalt valitud avale tuleb viimasena paika panna säriaeg. Seda tehes pea silmas pildistamisobjekti, kas see seisab paigal või liigub. Säriaja pikkusest oleneb, kuidas liikumine jäädvustatud saab.

Kui oled valinud sobivad parameetrid, siis katseta pildistamist. Vaata, kas tulemus on rahuldav; kui ava on liiga suur ehk foto on üle valgustatud, kohanda seda või säriaega, sest sama tulemus tekib ka liiga pika säriajaga. Igatahes, mõlemal juhul on tulemuseks untsus foto. Mõtle, kui hea on tänapäeval pildistada – lörri läinud kaadri saad kohe ära kustutada. See teeb harjutamise väga lihtsaks!

Need väikesed pildistamise põhialused peaks andma ülevaate kolmest kõige olulisemast osast, mis mängivad rolli õnnestunud foto saamisel – ava, säriaeg ja ISO ehk valgustundlikkus. Peale selle kirjutise lugemist võiks välja minna ja harjutada nii liikumatu kui ka liikuva objekti pildistamist. Alguses tundub, et on nii palju valikuid, aga harjutamise käigus saab ISO paika ja kui ava ka paigas on, siis on lihtsam kerida paika ka säriaeg.

See lihtne video aitab kindlasti paremaid tulemusi saada:

Tulevikus tuleb juttu nendest kolmest väga olulisest kaamera seadest, mis võimaldavad hea foto üles võtta, et saaks selgeks, mida siis kõik need numbrid täpsemalt tähendavad ja kuidas neid saab oma huvides rakendada. Sinul on ka võimalus saata oma fotosid järgmine kord avaldatavasse galeriisse. Leia oma lemmikud kaadrid, mis näitavad kõige paremini särikolmnurga kasutamist ning saada need teele kerly (at) kerlyilves (dot) com .

Kasutatud materjal: canon.ee/get-inspired/tips-and-techniques

Read more