Viimase kuu kogemused kinnitavad fakti, et Vahtralehemaa valijatel on õieti väga vähe mõju valitsuse moodustamisel. Äsjastel valimistel konservatiive parlamenti esindama valitud Nova Scotia poliitik Chris d’Entremont avaldas nördimust parteijuhi Pierre Poilievre lähenemise üle. Ületas nö vahekäigu, mis eraldab fraktsioone, liitus liberaalidega. Nii oma valijaid tüssates, kes ehk mitte isikut, vaid erakonda soovisid toetada. Siis otsustas konservatiiv Albertast Matt Jeneroux erakonnast lahkuda parlamendis iseseisva poliitikuna tegutsedes. Nii täites oma valija soovi, aga kaotades mõjuvõimsust. Need kaks otsust lubasid Carneyl parlamendis kontroversiaalse eelarve läbi suruda.
Viimaseks meelemuutjaks oli möödunud nädalal Stephen Guilbeault, kes astus Mark Carney kabineti päritoluministri kohalt tagasi. Kuid jäi oma piirkonna valijaid liberaalina esindama. Guilbeault oli ka Carney Québeci „leitnant“. Kuna sealse provintsi hääled tagavad pea alati valimistes võitu vigase süsteemi järgi, siis see oli tähtis koht. Guilbeault ei suutnud keskkonnakaitsjana oma põhimõtete tõttu vastu võtta Carney otsust taas asuda ehitama naftatrassi ökoloogiliselt ohustatud piirkonnas, mis jõuaks Vaikse ookeanini.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
