Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20. aastapäeva vastuvõtul 28. juunil Kadrioru roosiaias peetud kõnes kutsus president Toomas Hendrik Ilves kuulajaid tagasi mõtlema 1992. a suvisele Eestile, kus linnu ja külasid kattis tema sõnul ikka veel „sovetlik räämakord” ja oli palju ebakindlust tuleviku suhtes.
Sellest hoolimata oli innukalt asutud oma vabariiki taastama. Aga kuidas ehitada riiki, kui pole vundamenti ehk põhiseadust? Ehkki 1938. a Eesti Vabariigi põhiseadus oli olemas, vajas see muutmist-kohendamist. Põhiseaduse Assamblee asus vastavat eelnõu koostama. Teravatest lahkarvamustest hoolimata tegid nad oma tööd suure vastutuse ja põhjalikkusega. Põhiseaduse eelnõu sai rahvalt veenva toetuse – 407.867 ehk 91,31% olid selle poolt ja 36.147 inimest vastu. 3. juulil 1992 jõustus Eesti Vabariigi uus põhiseadus.
President Ilves ütles oma kõnes, et viiendik Eesti rahvast on sündinud juba uue põhiseaduse ajal ja et Eesti on saanud kindlaks. Kui veel kasutada presidendi väljendit, siis – „vinguvat kõneviisi viljelevatest piduritest” hoolimata.
Et põhiseadus on riigi alusdokument, ei saa seda iga poliitilise tuulepuhangu ajel muuta. Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et pikaajaline ja harva muudetav põhiseadus on stabiilse riigi tunnus ning lipu, vapi ja hümniga võrreldav väärtus. Eesti majandusteadlane, ajakirjanik ja poliitik Tiit Made leiab aga, et põhiseadus on roostes, jääb ühiskonna arengule üha enam jalgu ja vajaks muutmist eriti presidendivalimiste osas (ÕL, 28.06.). End. justiitminister prof Paul Varul nendib, et see pole nii lihtne, kui esmapilgul paistab, sest otsevalimine eeldaks ühtlasi presidendi võimu suurendamist, mis tähendaks täiendavaid muudatusi põhiseaduses ning väljakujunenud võimude tasakaalu rikkumist.
Erinevad arvamused… Aga mis saab siis, kui tagatubades üha häälekamalt arutatud Euroopa Ühendriikide idee peaks teostuma? Kas uue võimaliku liidu altarile tuuakse ohvriks põhiseaduse alusprintsiibid ja hakatakse vundamenti lõhkuma? Kuidas leida sel juhul tasakaal Euroopa Liidu liikmekohustuste täitmise ja Eesti põhiväärtuste kaitsmise vahel, mida on lubatud teha? Aga see silmapiiril terendav mure on esialgu pigem fantaasia valdkonda kuuluv üks võimalik stsenaarium, mis ei pruugi kunagi reaalsuseks saada.
Elle Puusaag
