Tegemist on Harperi valitsuskabineti esimese tõsise skandaaliga, mille käigus rikuti parlamendi eetikakoodeksi sätteid.
Ehkki Wright võttis selle sammu eest vastutuse täielikult endale ja Duffy on konservatiividest senaatorite seast lahkunud, ei muuda see asja, sest senaatoritel on keelatud vastu võtta kingitusi, mis on seotud nende ametipositsiooniga. Kuid hõõgub teinegi skandaal – samuti konservatiivist senaatori Pamela Wallin'i küsitavate reisikulude katmine. Temagi otsustas lahkuda oma kohalt. Peaminister Harper ütles teisipäeval, et senati praegune status quo pole aktsepteeritav. Jah muidugi, sest kõrgeaulised (honourable) senaatorid on kaotamas oma oreooli.
Kolumnist John Ivison leiab, et Harper jättis kasutamata kuldse võimaluse vabandada juhtunu pärast kanadalaste ees, taastamaks valijate usaldust parlamendi vastu (NP, 22.05). Toetus Konservatiivsele Parteile langes aprillis 31,3%-le (liberaalidel oli see 35,4%). Mais kukub see ilmselt veelgi. Järgmiste, 19. oktoobril 2015 toimuvate üldvalimisteni on siiski palju aega ja asjad võivad veel muutuda.
Siiski kahvatuvad Kanada poliitilised skandaalid USA omade kõrval. Ajal, mil Benghazis toimunud terroriakti suhtes pole ikka veel täit selgust, tuli päevavalgele USA maksuameti (Internal Revenue Service, IRS) seadusevastane teguviis. Inspektorid avastasid, et IRS-i töötajad on ideoloogilistel põhjustel valinud oma erikontrollide sihtmärgiks parempoolseid ühendusi – Teeparteiga seotud rühmitusi jt, kui need taotlesid õigusi maksuvabaks tegevuseks. Vabariiklased näevad selles parempoolsete mittetulundusühingute sihilikku tagakiusamist maksuameti poolt.
President Barack Obama reageeris sellele 16. mail IRS-i juhi Steven Milleri vallandamisega. Esmaspäeval algas USA Kongressis Milleri „grillimine”, kus tuli päevavalgele jahmatavaid üksikasju maksuametnike ebaväärikast ja isegi agressiivsest käitumisest.
Kuid Obama administratsioon on hetkel veel teisegi skandaali segatud: justiitsministeeriumi ametnikud on pealt kuulanud uudisteagentuuri Associated Press ajakirjanike telefonikõnesid. Kogu olukord meenutab üha enam president Richard Nixoni aegset Watergate'i. Olukorra muudab narriks see, et presidendi sõnul olevat ta kuulnud nendest skandaalidest meediast (!). Kui valitsusametnikud püüdsid presidenti sel viisil säästa ebameeldivast infost, on see küll ebaprofessionaalsuse tipp ja nemadki peaksid ametist lahkuma.
Ülalmainitud Benghazi-IRS-AP skandaalide triot summutas Oklahomas esmaspäeval möllanud megatornaado. Küsimus on, kui kauaks?
Elle Puusaag
