Riigiprokuratuur alustas kõnealusest artiklist lähtuvalt kriminaalmenetlust kontrollimaks, kas Reformierakond on vastu võtnud seadusevastaselt teadmata allikatest pärinevat raha, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena. Prokuratuur teatas ka, et erakondadele musta raha annetamisest teatama tulnuid ei karistata. On see patukahetsuse eest väljastatav indulgents? Olukord on ka üsnagi pikantne, sest uurimist teostav prokurör peaks ju oma ülemusele, reformierakondlasest justiitminister Kristen Michalile aru andma uurimise käigust ning ka ministri enda üle kuulama. Olukorra lahendaks muidugi Michali ametist lahkumine, mida ei peeta aga tõenäoliseks.
Nii on siis kärarikka rahastamisskandaali tulemusena hävitava löögi saanud Eesti poliitikute maine – nende ausus ja usaldusväärsus. „Keda veel usaldada, keda mitte?” küsib hämmeldunud hääleõiguslik kodanik, aga ega kiiret pole, sest järgmised Riigikogu valimised on alles oktoobris 2013.
28. mai Õhtulehe juhtkirjas arvatakse, et Eesti seisab suure platsipuhastuse lävel, kui tahab demokraatliku riigina kestmist. Kommunikatsioonikonsultant Janek Mäggi arvab, et ega paremaid poliitikuid pole kuskilt võtta. Uued ei ole vähemalt seni olnud paremad kui vanad, sest „inglite saabumine kesapõllule” pole tema sõnul reaalne. (EE, 24.05.) Lahvatanud skandaal viitab ilmselt uue erakonna loomise ideele, mida peab võimalikuks ka peaminister Andrus Ansip.
Kolumnist Ahto Lobjakas, kes nimetab käesolevat skandaali Silvergate'iks, ennustab, et järgmises Transparency International'i tunnetatud korruptiivsuse edetabelis ootab Eestit häving. Peatselt selgub ka, kuidas on rahastamisskandaal mõjutanud Reformierakonna populaarsust Eesti elanike silmis.
Elle Puusaag
