See kõik on tekitanud pahameeletormi ELis. Euroopa Komisjon käivitas hiljuti uurimise, kas Poola valitsuse otsused on ikka kooskõlas ELi demokraatliku õigusriigi põhimõtetega, mis peaksid põhinema ühistel väärtustel, demokraatial ja õigusel. Euroametnikud peavad oma uurimises silmas pidama, et siin on üheks olulisemaks põhimõtteks rahva enamuse tahte arvestamine. Soome välisminister Timo Soini kirjutas oma blogis, et „Euroopa Liidu bürokraat, keda pole valimistel valitud, ei saa jalutada üle iseseisva riigi valimistel valitud valitsusest”.
Nüüd on Poola ja ELi vahel tekkinud kriis, mida meedias nimetatakse Varssavi ja Brüsseli vastasseisuks.
Bulgaaria poliitikateadlane, ajalehe The New York Times kolumnist Ivan Krastev küsib, miks majanduslikult edukas postkommunistlik Poola on äkki otsustanud pöörata paremale (NYT, 12.01.). Väga lihtne – selline oli ju rahva enamuse tahe! Kas ja kuivõrd Poola uue valitsuse radikaalsed sammud väljendavad rahva tahet, on muidugi iseasi. Tuhanded inimesed osalesid eelmisel laupäeval üle riigi korraldatud meeleavaldustel, et protestida valitsuse ülalmainitud sammude vastu.
Poola ja Eesti vahel valitsevad traditsiooniliselt head ja sõbralikud suhted. President Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et Eesti ja Poola lähedased suhted on Eesti välispoliitikas prioriteetsed ning olulised – seda nii piirkondlikult kui ka NATOs ja ELis. Vastvalitud riigipeana tegi president Duda esimese välisvisiidi just nimelt Eestisse ning president Toomas Hendrik Ilves viibis detsembris riigivisiidil Poolas.
Poliitikavaatleja Ahto Lobjaka hinnangul ilmestab Eesti Poola-orientatsioon paradoksi, sest otsitakse n-ö mugavusliitlasi riikidest, kus „ühed valimised võivad kõik pea peale pöörata ega hinnata stabiilse, võibolla igava, kuid kindlalt demokraatliku kursiga lähemaid naabreid” (ERR/Pm 12.01.). Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri hinnangul on Poolal ülioluline ja aktiivne roll regionaalses julgeolekus. Kindlasti väärib sel taustal tähelepanu Poola presidendi Duda seisukoht, et NATO idapiiril (seega ka Eestis) peaksid olema püsibaasid. 25. jaanuaril teatas Poola kaitseminister Antoni Macierewicz, et Leedu, Poola ja Ukraina moodustavad järgmisel aastal 4000-mehelise üksuse vastukaaluks Venemaa jõuvõtetele Ukrainas.
Jäägu poolakatele demokraatial põhinev õigus oma siseriikliku elu korraldamiseks. Küllap nad saavad sellega hakkama.
Elle Puusaag
