Kavandatud Rail Balticu kontseptsioon vajab muutmist, sest:
- Praegu kavandatav RB ei too odavat ega kiiret reisimisvõimalust Euroopasse, nagu alguses arvati. RB ühendab vaid Tallinna ja Leedu-Poola piiri. Edasine on jätkuvalt ebaselge.
- Kaubavedu rööbiti merega, nii nagu praegune RB koridor kulgeb, pole majanduslikult mõttekas. Merevedu on palju odavam ja keskkonnasäästlikum. Praktikas pole paralleelselt merega kulgevate raudteekaubavedude prognoosid täitunud. Ka Soomest viidaks kaup Poola või Saksamaale meritsi, mitte RB-l. Kaubaveoks pole vaja 240 km/h võimaldavat raudteed, sest kaubarongide sõidukiirus on alla 120 km/h.
- Alakasutatud RB ei too majanduskasvu, vaid täiendavat kulu kümneid miljoneid eurosid aastas. Juba praegune raudteeliiklus Eestis on kahjumis ja vajab riigieelarvest 40–50 miljonit eurot aastas. Nii mõjub uus RB hävitavalt senisele raudteevõrgule ning Eesti elanike liikumisvõimalustele raudteel.
- RB suurendab julgeoleku- ja majandusriske, kuivõrd RB tasuvusarvutused näevad ette suurt kaubavoogu Venemaalt, millele ei saa kindel olla.
- Kahju loodusele on palju suurem, kui kiirustades tehtud analüüsid näitavad. Looduskeskkonna kahjustamist ei ole võimalik vältida vaid tunnelite ja ülekäiguteede rajamisega põtradele, tegemist on ka ulatusliku veerežiimi häirimise, metsade ja soode hävitamise ning maavarade kaevandamisega.
- RB sotsiaalmajanduslik analüüs on täiesti tegemata ning sotsiaalse keskkonna pikaajalised kahjud käsitlemata. Sotsiaalselt vastutustundlik majanduse arendamine peab üleilmse osise kõrval vastutuse võtma ka kohalikus kogukonnas, lokaalses mõõtmes.
- Eestile nii olulise projekti puhul nagu RB pole mõeldav ebatäpse informatsiooni edastamine ega mis tahes asjakohaste dokumentide ametkondlik salastamine. Ei piisa kodanike vormilisest kaasamisest, RB rajamise otsus saab langeda vaid juhul, kui kodanikud mõistavad, millega tegu. Novembris 2016 Turu-uuringute ASi korraldatud küsitluse järgi pidas 68% vastajaist ennast RB osas vähe informeerituks. Me ei taha ju, et RBga korduks – aga palju suuremas mõõtmes – Saaremaa süvasadama, Utah' põlevkivikaevanduse või Estonian Airi lugu.
- EL ei kingi meile RBd. See on ka meie raha ja meil on kohustus kasutada seda säästlikult ja otstarbekalt, arvestades nii Eesti kui ka Euroopa vajadusi. Käesolevaks rahastusperioodiks oleme saanud seitsmendiku RB ehitusrahast. Järgmiseks eelarveperioodiks, mis algab 2021. aastal, EL lubadusi anda ei saa. Kui meile ka eraldataks taas uus seitsmendik RB jaoks, peame ülejäänu leidma ise: kas võttes laenu või kasutades teisi abiprogramme. Kuna riigile on kõigi projektide jaoks kokku eraldatud kindel summa, jääksid RB eelistamisel eurorahata teised ettevõtmised: maanteed, veevärk, koolid.
- Meist rikkamateski riikides ehitatakse rahvusvahelisi rongiliine nii, et need ühtlasi rahuldaksid võimalikult paljude elanike transpordivajadusi: raudteed läbivad linnu ja asulaid ning seal sõidavad nii kiired kaug- kui lähirongid.
Seega pole korraliku rahvusvahelise ja riigisisese raudteeühenduse sisseseadmiseks tarvis ehitada uut ja hirmkallist teed, millega kaasnevad halvad majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed. Sama eesmärgi saavutamiseks saab kasutada olemasolevaid trasse, kus rongid liiguvad 160 km/h, mis omakorda võimaldab hoiduda trassi laustarastamisest ning kaotab vajaduse kõikide ülesõitude ja -käikude kahetasandilisuse järele. See omakorda vähendab oluliselt ehituse hinda ja ülalpidamiskulu ning ei tekita pöördumatuid majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi tagajärgi Eestile. Ning lõpuks ei too see kaasa ka reisiaja olulist pikenemist isegi mitte Pärnu suunal, mujal aga paranevad liikumistingimused märgatavalt.
Seetõttu oleme seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed. Sest raha eest, mis me nagunii ise peaksime RB-le kulutama, saaksime palju parema lahenduse.
Ave Alavainu
Grete Arro
Anzori Barkalaja
Anne Daniel-Karlsen
Helje Eelma
Jaan Einasto
Rein Einasto
Mart Einpalu
Eenok Haamer
Lehte Hainsalu
Vootele Hansen
Toomas Haug
Riina Hein
Eik Hermann
Mati Hint
Mart Hiob
Tiina Hiob
Indrek Hirv
Priit Humal
Kalev Härk
Aapo Ilves
Heigo Jelle
Jaak Johanson
Kärt Johanson
Jaak Jõerüüt
Õnne Jõgi
Arvo Järvet
Toomas Jüriado
Robert Jürjendal
Fred Jüssi
Mart Jüssi
Ahto Kaasik
Jaak Kangilaski
Jaan Kangilaski
Mart Kangur
Mihkel Kangur
Jaan Kaplinski
Margus Kasterpalu
Ülle Kauksi
Toomas Kiho
Mart Kivastik
Orest Kormašov
Ülo Krigul
Kalev Kukk
Toomas Kukk
Egge Kulbok-Lattik
Jako Kull
Kalevi Kull
Mihkel Kunnus
Marju Kõivupuu
Urmas Kõljalg
Tõnis Kõrvits
Tõnu Kõrvits
Ragne Kõuts
Karli Lambot
Anu Lamp
Olaf Langsepp
Raho Langsepp
Kalev Lattik
Peeter Laurits
Marju Lepajõe
Leida Lepik
Märt-Matis Lill
Pille Lill
Aleksei Lotman
Viivi Luik
Tõnis Lukas
Regina Lukk-Toompere
Alo Lõhmus
Asko Lõhmus
Maarja Lõhmus
Jaak Maandi
Ülo Mander
Rein Maran
Heino Mardiste
Anneli Meri
Valdur Mikita
Toomas Muru
Ingmar Muusikus
Sulev Mäeltsemees
Tõnis Mägi
Rein Männiste
Silvia Nagelmaa
Jaan Nuga
Endel Oja
Eve Oja
Mart Orav
Tanel Ots
Taavi Pae
Hannes Palang
Jüri Parik
Aare Pilv
Martti Preem
Margus Punab
Liisa Puusepp
Ivar Põllu
Tiit Pääsuke
Juhani Püttsepp
Vladas Radvilavičius
Rea Raus
Jaan Riis
Tiit Riismaa
Jaanus Rohumaa
Riina Roose
Emil Rutiku
Aivar Ruukel
Remo Savisaar
Jüri-Karl Seim
Kalev Sepp
Hiljar Sibul
Mari Sibul
Riho Sibul
Gennadi Skromnov
Kärt Summatavet
Kalle Suuroja
Marek Tamm
Tõnu Tannberg
Andres Tarand
Urmas Tartes
Juhan Telgmaa
Ene-Margit Tiit
Valdur Tiit
Toomas Tiivel
Peep Tomingas
Tiia Toomet
Kalle Toompere
Toomas Trapido
Helena Tulve
Jaan-Eik Tulve
Aleksei Turovski
Pärtel Tõnsberg
Erkki-Sven Tüür
Kristina Ude
Jaak Uibu
Jaan Undusk
Maarja Undusk
Marju Unt
Emil Urbel
Arne Uusjärv
Tiit Vaasma
Eero Vainikko
Maarja Vaino
Kalle Vellevoog
Alar Veraksitš
Villu Veski
Tõnu Viik
Kaupo Vipp
Peeter Volkonski
Ülo Vooglaid
Hannes Võrno
Airi Värnik
- Postimees.ee artikkel siit: Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul
