Aga mind tõmbavad pigem sportlikud ja ebapraktilised autod ikka rohkem. Harilikult olen kirjutanud classic caridest, nagu Ford Mustangist või DeTomaso Panterast. Sellel aastal olin pisut pettunud, et polnud eriti mingit väljapanekut sarnastest autodest. Ainukesed, mis pakkusid mulle huvi, olid 1971. a Ford Mustang Mach 1 ja Plymouth Fury Roadrunner A12 lisavarustusega. See tähendab, et tal on 440 kuubiktolline mootor.
Mind võlus sellel aastal üks uuem auto, mille ilmumist olin juba oodanud paar aastat. See auto on Dodge Challenger SRT Hellcat. Hellcatil on 6.2 liitrine Hemi V8 mootor, millele on supercharger lisatud, andes talle peaaegu poole võrra rohkem hobujõudu, kui 6.4 liitrine Hemi mootor ilma lisandideta, mille saab valida mõnes teies Challengeri mudelis. Uskuge või mitte, Hellcatil on 707 hobujõudu, mille põhjal väidab Dodge, et see on kõige võimasam muscle car, mida on kunagi tehtud. Isegi isa, keda huvitavad rohkem Corvetteid ja Camarod, jäi Challengeri imetlema. Minu lemmikosa on Hellcati disain: peale väikese kassikujulise sümboli mõlemal pool keret esimeste rataste taga ja pisut teistmoodi rataste, on väga raske teha vahet selle ja näiteks Challenger 392 Hemi Scat Pack Shaker mudeli vahel. Ei mingeid triipe, ei mingeid suuri kerepikendusi, väga tagasihoidlik. Kui sõidad ühele kõrvale valgusfoori taga, võid küll arvata, et see on lihtsalt tavaline Challenger, aga kui ta tõmbab minekut tule tagant kõva urinaga, tolmupilv järel, on kohe saada aru, et see pole harilik Challenger. Vilunud kõrv saab eristada Hellcati teistest Challenge’i mudelitest superchargeri kõrgest pininast. Kuna see on Challengeri tippmudel, ainukesed lisad, mida saab veel valida, on mootoriblokisoojendaja (eriti külmade ilmade jaoks), elektriline katuseluuk, kuldsed või mustad rattad ja matt-must kapott kahe lisaõhuavaga. Mina lisaksin elektrilise katuseluugi ja mustad rattad, just nagu näitusel oli üles seatud, sest lisakapotiga ja õhuavadega hakkab auto juba liiga palju silma paistma. Arutasime isaga, kas meeldiks rohkem Hellcat või 6.4 liitrise V8 ilma forsseeringuta Challenger. Võrreldes kahe mootori hobujõude, tuli ikka nõustuda, et Hellcat koos superchargeriga on parem ja huvitavam valik, kuna 6.4 liitrisel mootoril on 485 hobujõudu ja 6.2 liitrisel supercharged mootoril, mis Hellcatis on, nagu varem öeldud, 707 hobujõudu. Harilikult ei ole ma väga superchargerite ja turbode austaja, kuna nad rikuvad naturaalse mootori hääle ja nad on lisa, mida võib olla vaja parandada. Kuulates päris elus ja vaadates videosid Youtube’ist, on aru saada, et Dodge on hästi mõelnud ja plaaninud oma superchargeri, kuna see on väga vaikne ja peaagu täiesti sulandub mootori häälde. Nüüd on mul natuke kahju, et ei ostnud Powerball loterii jaoks kohe mitut piletit.
Kokkuvõttes oli selle aasta näitus väga hästi planeeritud ja oli palju huvitavat ja köitvat. Soovitan kõikidel minna külastama Canadian International Auto Show’d, mis kestab veel kuni pühapäeva, 21. veebruarini.
Kati Kiilaspea
FOTOD – Kati Kiilaspea (2016)
