Koguti alguses raha Vabadusfondi, mis tänapäevani on olnud ÜEKNi tegevuse peamiseks rahaallikaks ja tegevuste toetajaks.
Liikmesorganisatsioonid
ÜEKNi liikmesorganisatsioonid on Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN), Rootsi Eestlaste Liit (REL), Inglismaa Eestlaste Ühing (IEÜ), Austraalia Eesti Seltside Liit (AESL), Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis (EÜSL), Läti Eesti Selts (LES), Leedu Eesti Selts (LeES), Ukraina Eesti Selts (UES), Tšehhi Eesti Klubi (TEK) ja Vene Eesti Seltside Liit (VESL). Vaatlejaliikmeks on praegu Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes (EOVS).
ÜEKNi suure kontaktvõrgu kaudu võib leida kaasmaalasi ja eesti organisatsioone enam-vähem igas maailmanurgas. Kokku on ÜEKNi liikmesriikide kogukondades ligi 200 000 eestlast ja üle 500 eesti organisatsiooni, mis tegelevad väga mitme eri- ja huvialaga, nagu näiteks keel, kultuur, sport, haridus, poliitika, majandus ja religioon.
Juhatus
ÜEKNi juhatuses on iga liikmesorganisatsioon esindatud ühe või kahe isikuga. Juhatus peab koosolekuid kord kuus interneti vahendusel ja igal kevadel toimub peakoosolek ehk täiskogu füüsilisel kujul (kui pandeemia ei takista) mõne liikmesorganisatsiooni korraldusel, kas Eestis või mujal. Täiskogusid on peetud korduvalt USA-s, Kanadas, Rootsis ja Eestis ning üksikuid kordi Lätis, Leedus, Saksamaal ja Inglismaal. Aastast 2020 on ÜEKNi esimees Aho Rebas, abiesimeesteks Marju Rink-Abel ja Iivi Zajedova.
Venemaa ja Ukraina
Möödunud aastal oli ÜEKNi tegevus tugevalt mõjutatud Eesti Vabariigi aastapäeval alanud Venemaa kallaletungist Ukrainale. Eelnevalt tekitas ärevust ka Lähis-Ida põgenike toomine Valgevene-Leedu piirile. ÜEKN annetas kokku 30 000 USD Ukraina vabadusvõitluse toetuseks ja korraldas seoses ÜEKNi täiskoguga Stockholmis konverentsi We Stand With Ukraine, kus esinesid teiste hulgas Karin Karlsbro, Marko Mihkelson, Hain Rebas, Martin Kragh, Gunnar Hökmark ja Patrik Oksanen.
Toimkonnad
ÜEKNi peamine tegevus on läbi viidud toimkondade kaudu.
Suurpõgenemise toimkond Iivi Zajedova juhtimisel tegi septembris ettekandeid Puise mälestusmärgi juures, Keila ajalookonverentsil ja kohtumisel Tallinna Reaalkooli õpilastega. Riigikogus korraldati rahvusvaheline konverents koostöös Välis-Eesti toetusrühma esimehe Tarmo Kruusimäega. Ettekannetega astusid üles Läti, Leedu ja Eesti mäluasutuste esindajad, mh Elin Toona, Jaak Rakfeldt ja Madis Somelar. Paneelis arutlesid ja jagasid oma kogemusi Riina Solman, Tunne ja Mari-Ann Kelam, Kristi Allpere, Enn Hallik, Harry Liivrand ning Iivi Zajedova moderaatorina.
Harjumäel avati pidulikult ÜEKNi suurpõgenemise mälestustahvel ja Tallinna 32. KK õpilased esitasid Mihkli kirikus liigutava näidendi Elin Toona raamatu ,,Pagulusse“ ainetel. ÜEKNi ettepanek Eesti valitsusele suurpõgenemise päeva kinnitamiseks riiklikuks tähtpäevaks sai positiivse vastuse jaanuaris 2023.
Välispoliitika toimkond Reet Sehri juhtimisel korraldas jaanuaris 2022 koostöö tihendamiseks kohtumise ÜEKNi liikmesmaade suursaadikutega. Toimkond korraldas juba nimetatud konverentsi We Stand With Ukraine ning on koostanud ja levitanud märgukirju Ukraina teemal.
Kodukorra toimkond revideeris mitmel omavahelisel koosolekul ÜEKNi kodukorda, kuid täiskoguks juunis üksmeelt liikmesorganisatsioonide mandaatide arvu kohta täiskogus ei saavutatud.
Meedia- ja kommunikatsiooni toimkond Sirle Söödi juhtimisel on jooksvalt teinud parandusi ja täiendusi ÜEKNi veebilehel ja Google Drives.
ÜEKN majandus
Viimastel aastatel on korduvaks mureks olnud ÜEKNi majanduse korrastamine. Majandusaruanded on jäänud esitamata ja revideerimata laekurite vahetumise ning nõrga koostöö tagajärjel. 2022. aasta lõpus palgati uus suurte kogemustega laekur Liivika Koren, kes püüab luua hea korra ÜEKNi majanduses. Samal ajal asus ametisse ka Liisi Tõnisson, kes asendab endist administraatorit Merike Barboraki.
Lähtudes USA maksualastest reeglitest annetab ÜEKN igal aastal 5% oma kapitalist heategevuslikele organisatsioonidele. ÜEKN andis selle summa Eesti Rahvuskomiteele Ühendriikides (ERKÜ), kes kasutab raha sihtotstarbeliselt vastavalt ÜEKNi juhatuse soovidele.
Koostöö Eestiga
ÜEKN on korduvalt kohtunud Eesti Välisministeeriumi Üleilmse eestluse koostöökomisjoni juhtkonnaga – Marin Mõttuse, Kadri Linnase, Keit Spiegeli ning välisminister Urmas Reinsaluga. Omavaheline koostöö on erakordselt tihe ning asjatundlik. Üheskoos on loodud Üleilmse eestluse tegevuskava ning kujundatud ning rakendatud portaali. Ka peaminister Kaja Kallas ja president Alar Karis on külastanud eestlaste keskusi välismaal.
Jaanuaris 2023 teatas Urmas Reinsalu, et Välisministeerium on ÜEKNi soovil hakanud koos Haridus- ja teadusministeeriumiga selgitama, kas koolide õppekavades on suurpõgenemist ja pagulust piisava põhjalikkusega käsitletud.
Täiskogu Stockholmis
ÜEKNi täiskogu peeti seekord hübriidvormis Stockholmi Eesti Majas ja Zoomi vahendusel 4. juunil 2022. Koosolekust võtsid osa 7 inimest Zoomi vahendusel ja 26 inimest kohapeal, neist 11 vaatlejat. Esitati ja võeti vastu majanduse ja tegevuse aruanded. Elavat arutlust tekitas kodukorra revideerimine. Otsustati toetada Ukraina vabadusvõitlust 20 000 USD-ga. Sügisel lisati veel 10 000 USD. Saime teate, et Venemaa eestlasi on ähvardatud ja et nende ühistegevus on peatatud. Aasta jooksul on valitud uued eestlaste esinduskogud Austraalias, USA-s, Rootsis, Lätis ja Saksamaal.
Sügisel võtsid ÜEKNi juhatuse liikmed osa Välisministeeriumi poolt korraldatud Üleilmse eestluse koostöökomisjoni koosolekust, Üleilmsest virtuaalpäevast ning KÜSK meediakoolitusest. Esimees Aho Rebas võttis novembri lõpus osa Eesti Organisatsioonide Võrgustiku Soomes arenduspäevadest Helsingis. Inglismaa Eestlaste Ühing tähistas samal ajal pidulikult oma 75.a. juubelit Catthorpe Manoris.
Uuel aastal tegutseb ÜEKN edasi värske energiaga ja kutsub ka teisi välismaal elavate eestlaste organisatsioone endaga liituma. 2023.a. täiskogu toimub 26.-27. mail Vilniuses, Leedu pealinnas.
Mölndalis, Rootsis 2023-01-19
Aho Rebas, ÜEKNi esimees
