Idee üks autoreid oli varalahkunud Krista Aru, kes koos Mart Jagomägiga valis välja vaibale jäädvustatavad raamatuloolised sündmused, ajalooliste tõdedega aitas kaasa Aivar Põldvee. Eesti raamatu arengutee joonistasid üles Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna IV kursuse tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela, Kristiin Kuuslap, Marite Rikkas, Sofia Lanman. Noori juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos. Vaip on nüüd juba mõnda aega mööda Eestit rännanud, et kõik huvilised saaksid selle loomisse panustada.
Kevadel, enne Estonian Music Weeki, mil mõtlesime välja tegevusi külasimmaniks, küsis allakirjutanu RA peakomitee liikmelt Mart Jagomägilt, kas ka Toronto eestlastel oleks võimalik vaibaprojektis osaleda. Paraku selgus, et vaiba teekond Eestis on kindlalt paigas ja Toronto sinna enam kuidagi ei mahu. Pärast arupidamisi jõudsime aga otsusele: Eesti vaip saab endale kaksiku – teine ca 17-meetrine vaip jagatakse viieks ja kõik need jupid asuvad teele eestlaste kogukondadesse üle ilma.
Esimene vaibatükk jõudiski EMW külalise Kalmar Kursi kohvris õnnelikult pärale ning külasimmanil 25. mail läks töö käima. Tikkimishuvilisi abistasid ja õpetasid Bibliograafia Klubi vabatahtlikud Liis Teedla, Helle Arro ja Maaja Matsoo. Torontost rändas vaibajupp suveks Seedriorule, kus jätkusid tikkimistööd Merike Kogeri ja Anne Remmeli lahkel toel ja nõul.
Kanadas saab vaipa järgmiseks tikkida Kotkajärve Metsaülikoolis 23.-25. augustil, Nou Pois Äläud tantsulaagris Jäekäärul 12.-14. septembril, seejärel Oktoberfestil Läti Kultuurikeskuses, VEMU raamatulaadal jm üritustel Torontos. Kõik teisedki Kanada kogukonnad on teretulnud tikkima. Kui on huvi, võta ühendust!
Mis on saanud ülejäänud neljast vaibajupist? Teine neist on juba Taani rännanud, kolmas läheb peatselt Soome, neljas USAsse ja viies Austraalisse. Kui ka sinu kogu-, selts- või sõpruskond oleks tikkimisest huvitatud, siis võta ühendust: piret.noorhani@vemu.ca ja VEMU aitab vaibajuppide liikumist koordineerida.
Tikkimisega saavad hakkama kõik, kel nõel peos püsib. Vaibale on pildid värviliselt ette trükitud, kaasa tulevad vajalikud lõngad. Nõelad tuleb tikkijail endil muretseda. Õpetusi ja juhtnööre leiad siit.
Tikkida saab kuni 2026. aasta veebruarini. Seejärel rändavad jupid tagasi Eestisse raamatuaastat lõpetama. Seal õmmeldakse need kokku üheks pikaks, ligi 17- meetriseks vaibaks, mis leiab endale lõpliku kodu VEMUs. Eestis tikitud vaip läheb hoiule Eesti Rahva Muuseumi.
VEMU tänab koostöö eest RA peakomitee liikmeid ja kõiki, kes on vaibaprojekti juba mitmel moel panustanud.
