30. jaanuaril, A. H. Tammsaare sünniaastapäeval, tähistatakse alates 2023. aastast eesti kirjanduse päeva, mis on Eestis ka lipupäev. Selle uue, alles kahe aasta vanuse tähtpäeva eesmärk on pöörata tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile eesti ühiskonnas.
Viissada aastat tundub ikka väga pikk aeg, kui ajas tagasi vaadata – ja tehes seda uhkusega, et meie väikese rahva kultuur on käinud väärikalt läbi pikkade sajandite. On ju raamat alati olnud üks tähtsamaid kultuuri peegeldusi, ja raamatute lugemine, nagu teame, silmaringi avardav ja ülimalt hariv tegevus.
Juba aastakümneid on olnud jutuks, et nooremad põlvkonnad pole enam nii kiindunud raamatutesse kui nende vanemate-vanavanemate generatsioonid. Kas on põhjuseks tänapäeva nn. nutimaailm, kus kogu info tuleb kätte välkkiirusega, tähelepanu ulatuse teemad või rohkemad ajaveetmisvõimalused…
Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebilehelt leiab toredaid lugemaõppimise nõuandeid. Et tekitada lastes raamatuhuvi ja suunata neid varakult lugema, soovitatakse lapsi mitte väga rangelt kasvatada ja sundida, vaid minna nende loomuliku arenguga kaasa ja seda soodustada. Väga oluline on ka kasvukeskkond – kui kodus on raamatuid ja nende lugemisse suhtutakse positiivselt, kandub see kindlasti üle ka lapsele, ent kui raamatud puuduvad ja neist ei räägita, on ka väikelapsel raske raamatutega sõbraks saada ja omandada lugemisharjumus kogu eluks.
Kui mõni laps mingil ajaperioodil ei tunnegi mingit huvi raamatute maailma vastu, siis tuleb lihtsalt leida üles see üks raamat, erinevais teemavaldkondades, mis seda huvi sütitaks. Kindlasti on palju abi raamatukogudest ja nende soovitustest.
Kõigile väikelastele ju meeldivad raamatud ja jutud kui neid ette loetakse – seda armastust tuleb lihtsalt edasi arendada, arvestades erinevaid kasvuetappe. Kui mõni laps mingil ajaperioodil ei tunnegi mingit huvi raamatute maailma vastu, siis tuleb lihtsalt leida üles see üks raamat, erinevais teemavaldkondades, mis seda huvi sütitaks. Kindlasti on palju abi raamatukogudest ja nende soovitustest.
Eesti raamatu aasta patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis, avatseremoonia ja konverents toimusid Tartu Ülikooli raamatukogus. Seda juubeliaastat tähistatakse rohkete ürituste, näituste jt. ettevõtmistega nii kodumaal kui kaugemal, kus eesti kogukondi ja eestlasi.
Kuidas saame igaüks enda jaoks seda aastat pühitseda? Isegi kui puudub suurem kogukond, saab just tänavu pöörata erilist tähelepanu näiteks eesti kirjandusele, mis on ülimalt rikkalik. Isegi kui välismaal elades tundub, et võib-olla pole eesti keel nii perfektne, ei saa see olla takistuseks eesti raamatumaailma avastamisel. Kui ka suurem sõprus raamatutega on jäänud aastakümnete taha, ei tee paha seda värskendada, kasutades erinevaid tänapäevaseid võimalusi.
Eesti raamatu aasta kestab kuni tuleva aasta emakeelepäevani, mis on 14. märtsil 2026.
