Subscribe Menu

Rahutused USAs, immigratsioon ja kaks vastandlikku Ameerikat

Jaanuari lõpupäevil on Minneapolis taas USA poliitilise ja sotsiaalse pinge keskpunktis. Juba mitmendat päeva kestvad massiprotestid ja kokkupõrked föderaalagentidega on muutnud linna tänavad lahinguväljaks, mis meenutab 2020. aasta suve. Ent kui toona süütas rahutused politsei ja mustanahalise kogukonna vastasseis, siis seekord on katalüsaatoriks immigratsiooni- ja tollijärelevalve (Immigration and Customs Enforcement, ICE) mass-deportatsioonid ning ICE-ga seotud operatsiooni käigus toimunud tsiviilisiku hukkumine, mille asjaolud on jätkuvalt uurimise all.

Foto: Chad Davis (CC BY 4.0)
Foto: Chad Davis (CC BY 4.0)

Protestid eskaleerusid 24. jaanuaril pärast seda, kui Minneapolises hukkus Alex Jeffrey Pretti. Juhtumi täpsed asjaolud ei ole lõplikult selgunud ning föderaalvõim ei ole avalikult kinnitanud kõiki Pretti tausta- ja rollidetaile. Sellest hetkest alates on tuhanded inimesed kogunenud Minneapolise kesklinna, nõudes ICE lahkumist linnast, agentide vastutusele võtmist ja deportatsioonide peatamist. Kuigi enamik meeleavaldusi on olnud rahumeelsed, on esinenud kivide viskamist, föderaalhoonete ründamist, agentide majutuskohtade blokeerimist ning vilede ja raadiosignaalide kasutamist hoiatamaks võimalike haarangute eest.

Minnesota kuberner Tim Walz, peaprokurör Keith Ellison ja Minneapolise linnapea Jacob Frey on föderaalvalitsust avalikult kritiseerinud. Kohus on andnud ajutise keelumääruse, mis piirab ICE tegevust osariigis. Valge Maja ja sisejulgeolekuministeerium (Department of Homeland Security, DHS) on seevastu rõhutanud, et föderaalagendid tegutsevad „äärmiselt vaenulikus ja ohtlikus keskkonnas“.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more