Subscribe Menu

Rahvusvaheliselt tunnustatud helikunstnik Armas Maiste 90

Laupäeval, 9. märtsil tähistas sümfooniline pianist, kõrgkoolide õppejõud, helilooja ja tuntud mitmetahuline jazzi-interpreet Armas Maiste oma 90. sünnipäeva. Sündmus võinuks toimuda ju Montrealis, Maiste värvika karjääri hällis või Kanada pealinnas, kus peeti lennunduse muuseumis tema 85. sünnipäeva. Siiski leidis sel korral juubeli tähistamine aset Torontos, selle maa eestlaste kogukonna keskuses, tähendab Eesti Majas.

Mis tegid tähistamise erakordseks olid perekondlikud ühendused, mis paisutasid 90-ne hoopis saja üheksakümneks (190). Mida see arv täpselt tähendas, seda pidid sõbrad ja külalised välja nuputama. Allakirjutanu arusaamise kohaselt tehti seda ülimalt oskuslikult, nii et asi sai kõigile kiirelt selgeks.

Vastava suurendatud numbri osaline Margit Viia-Maiste toimis sünni- ning pulmapäevade raames kui teadustaja-tutvustaja-jutustaja, sest kõik kohale tulnud pälvisid vähemalt ühe lause. Ka lasti kuulda nii Margiti kui ka Armase klaverimängu, mille juures on abielupaar pikemalt ja helisevalt tegelenud.

Tõsiseks hetkeks võis pidada õpetaja Tiit Tralla palvuse ja söögipalve. See ei tähendanud, et Eesti Maja toitlustaja Ülle Veltmann Cateringi rikkalikku einelauda tõsiselt ei võetud. Seda nauditi seltskondliku mõnuga. Nii kohale saabunud kanada kolleegid kui eesti sõbrad said tervitusi üle anda. Kunstnik Arne Roosmann Ontario kunstipealinnast (Bancroft) tõi kohale peenelt tõlgendatud Armase portree, mis hiljem, koos Margiti välimusega, ilmus ka haruldase sünnipäeva tordi keskele. See siis kulinaarselt paigaldatud. Raamistatud portree aga leidis peatselt end Eesti Maja saali seinal.

Võõrustajad Armas Maiste ja Margit Viia-Maiste musitseerimas

Korporatsioon Sakala poolt sai oma vanimale ja kõrgelt austatud vilistlasele üle antud hõbedaselt hiilgav traditsiooniline õllekann, millele oli graveeritud ,,90 korda Prosit!“ Vastava vennaskonna poolt ulatati Margitile tema sünnipäeva puhul liiliatest koosnev superlillekimp. Estonia Koor, mida Margit on varasematel hooaegadel juhatanud, pakkus allakirjutanu meelest kõige elavama Tuljaku. Ei puudunud mitmekeelsed sünnipäevalaulud, kusjuures prantsuskeelne Mon cher Armas (Gens du pays) kostis kõige musikaalsemana.

Meeldejäävamad külalistele olid palad, mida Armas otsustas kutsutute – küll ka enda – naudinguks mängida. Neid siis professionaalse bassimängijast sõbra Eric Soostariga. Kõlasid nii Chopin kui ka jazz-improvisatsioonid eesti viisidest. Üllatuslik ning koduselt tore oli versioon Postipoisist.

Kingitustest ning lilledest kaunistatud Eesti Maja elegantne saal jäi mälestusist embama üht kaunist sündmust tulvil heli, sõprust ja südamesoojust.

 

Andres Raudsepp

 

 


Eric Soostariga ja Armas Maiste musitseerimas

Read more