Rattaga sõites peab arvestama alati faktiga, et vändates toodab keha energiat ja see väljendub sooja eritumisega. Meil hakkab palav ning keha läheb märjaks. Mina arvan, et see juhtub vändates kogu aeg, kui just tõesti väga aeglaselt ei sõida. Olen korduvalt püüdnud sõita nii, et üldse soe ei hakkaks, nii suvel, kui ka talvel, kuid kahjuks pole mul see kõigi aastate jooksul, mil rattaga olen sõitnud, veel õnnestunud.
Õige riietumine on nii mõneski mõttes oluline. Peamine on, et me tunneks ennast vändates mugavalt ja kaitstuna ilmastikuolude eest. Kui on tuuline ilm ja lubab sademeid, siis selleks peab valmis olema, ja valida kindlasti vihmakindel tuulejakk. Olgu talv või suvi, nagu varem ütlesin, hakkab alati soe, seetõttu peaks tekkima rattasõitmisega harjumus arvestada temperatuuriga (ka tuulega).
Kui hommikul on aga näiteks -1 C ja päeval 4 C, siis ma ei soovita tuulekindlaid pükse.
Minul on välja kujunenud talvisel hooajal rattasõiduks riietumisel järgmine süsteem. Kui pügalad on hommikul ja jäävad ka päeva peale alla nulli, siis võiks kindlasti kanda tuule-veekindlaid pükse. Kui on eriti krõbedad temperatuurid, siis võiks nende alla panna näiteks puuvillased pikad püksid. Seda kindlasti juhul kui tuul on põhjast ja puhub ca 30 km/h. Kui hommikul on aga näiteks -1 C ja päeval 4 C, siis ma ei soovita tuulekindlaid pükse. Kuna need ei lase kehal hingata, siis jääb erituv soojus pükste alla lukku, mis tähendab, et ihu muutub märjaks. Kui pärast sõitu siseruumi astuda, siis muutub olukord eriti hulluks – hakkab väga palav ja jalad on täiesti märjad. Siis on ainuke soov koorida endalt riided seljast ära. Aga paljudes kohtades pole see võimalik, kui just Su töökohas pole duši kasutamisvõimalust.
Sama kehtib ka ülaosa riietumisel. Liiga paksud riided või mitu kihti ajavad vändates higistama ja tekitavad samasuguse ebameeldiva tunde nagu liiga paksud püksid. Viimasel talvel kandsin peaaegu kogu aeg ühte sportlikku ihu vastu olevat sportsärki ja selle peal hingavat tuulepluusi. See on kilejakk, millel puudub paks soe vooderdus, vaid sellel on kerge võrgumustriline sisu. Sellise riietusega saab sportlikult vändates kenasti hakkama, kui temperatuurid on +4 C kraadi juures. +10 C on juba liiga soe, sellisel juhul peaks panema tuulejaki alla lühikeste käistega särgi. Kui temperatuur on null ja pisut alla selle kuni -4 C, siis olen pannud pikkade varrukatega sportsärgi peale ka tavalise puuvillase t-särgi. Külmemate ilmadega olen kasutanud kolleegilt saadud meriinovillast kapuutsiga kampsunit. See töötab väga hästi ja laseb kaitsa pead ekstra kihiga külmuse eest. Eks see temperatuuride vaatamine pidev timmimine on, eriti kui riideid, mida vändates kanda, on palju. Minul on kindlad riided, mida vaid rattasõidul kasutan ja nii olen süsteemid endale selgeks teinud.
Sooja ja külma probleemi saab näiteks lahendada ka nii. Kui kodust tänavale lahkudes on tunne pisut külm, siis peaks kiiremini väntama, kuni hakkab mõnusalt soe. Siis võib kiirust alandada. Kui on liiga soe, siis võib avada mõned tuulepluusi nööbid, et pisut jahedat õhku sisse lasta. Mina võtan rohelist tuld oodates ka kindad käest ära, et pisut keha maha jahutada. Nendega on sama lugu, väga paksud ei sobi tempokaks sõiduks. Kindad peaks valima ka vastavalt temperatuurile. Uusi kindaid peab mõned korrad testima, et nende toimet tundma õppida. Kiivri alla võiks talvel panna nn suusamaski. Sellel on terve nägu kaetud, vaid silmadele on jäetud väike ava. See on kerge ja mahub kiivri alla suurepäraselt.
Märg selg on midagi, millega peab rattasõidul arvestama. Eriti kui kanda rattaga sõites seljakotti. Selle tõttu, et nahk läheb märjaks, oleks hea mitte kiirustada tähtsale kohtumisele, või vändata kiiresti siseürituse külastamiseks. Nendel juhtudel kulub päris hulk aega, enne kui keha hakkab n-ö maha rahunema. See on päris ebameeldiv kui tunned, kuidas särk järjest märjemaks muutub, keha vastu liibub ja otsaesine on pidevalt niiske ning põsed õhetavad.
Seega kiirustamine rattaga tekitab märja ihu nagu vale rõivastuse valimine. Usun, et iga rattasõitja on tuttav ütlusega – pole halba ilma, on vale riietus. Kui oled alles rattasõiduga alustanud, siis on raske leida kõige sobivamat lahendust esimestel kordadel. Enne sõidu planeerimist peaks alati tutvuma korralikult ilmateatega. Temperatuur pole ainuke asi, mida peaks silmas pidada, vaja oleks uurida ka sademeid, tuule suunda ja reaalset temperatuuri tunnetust. Peale seda on aeg katsetusteks, et leida ilmale sobiv riietus, nii et edaspidi oleks riiete valik rattaga sõites kergem.
