Narva liideti Rootsi Kuningriigiga 1581. aastal, kui Põhjasõda ja territoriaalsed konfliktid olid Euroopa ajaloo keskmes. Rootsi koosseisus koges Narva suuri muutusi. Linna hakati arendama modernse Euroopa linnana, pöörates suurt tähelepanu infrastruktuurile, kaubandusele ja haridusele. Rootslased nägid Narvas strateegilist tähtsust kui väravat Venemaale, kuid samas püüdsid nad ka edendada linna kui osa tollasest Rootsi impeeriumist. 1640. aastal kantsler Axel Oxenstierna algatusel kavandas Rootsi riiginõukogu Narva muutmist riigi teiseks pealinnaks, kus kuningas igal neljandal aastal ühe aasta resideeriks.
Just Rootsi ajal saavutas Narva oma arhitektuurilise hiilguse. Linnast sai üks barokkstiili pärleid Põhja-Euroopas, mida sageli võrreldi Veneetsia ja teiste Euroopa kultuurikeskustega. Rootsi kuningad Karl XI ja Karl XII toetasid Narva linna arendamist, ehitati uusi kindlustusi ja sillutati tänavaid. Kuigi 1700. aastal alanud Põhjasõjas sai linn tugevasti kannatada, on Rootsi ajajärgu mõju Narvale siiani märgatav, näiteks bastionide kaudu, mis meenutavad seda kuulsusrikast aega.
1649 asutasid bürgermeister Cordt Pöppelmann ja rentmeister Jonas Persson Narva kosele vase- ja saeveski, pannes aluse linna tööstusele. 1671 valmis veel tänagi seisev Narva raekoda, mis oli Rootsi valitsusaja suurimaid ehitisi Eestis. 1686. aastal võeti Narva linnas asjaajamiskeelena kasutusele rootsi keel.
Kahjuks hävis Narva barokne vanalinn pea täielikult Nõukogude Liidu õhujõudude suurrünnakus 1944. aasta märtsis. Kuigi paljud hooned olid pärast hävingut siiski taastamiskõlbulikud, otsustasid Nõukogude ametivõimud varemed lammutada ning saadud materjali teedeehituseks kasutada. Õnneks taastati palju kannatada saanud raekoda.
Narva seos Rootsiga on oluline ka Eesti ja Skandinaavia vaheliste kultuurisidemete mõistmiseks. Rootsi periood tõi Narvasse mitte ainult arhitektuurilisi uuendusi, vaid ka reforme hariduse ja religiooni valdkonnas. Näiteks oli Narvas rootsikeelne luterlik haridussüsteem ja rootslased ehitasid kirikuid, mis tugevdasid luterliku kiriku positsiooni Eestis. Need kultuurilised ja vaimsed sidemed on jätkunud tänapäevani, olles osa Eesti kultuuripärandist.
Narva ja ESTO 2025
Narva valimine üheks ESTO 2025 linnaks ei ole juhuslik. ESTO, ehk ülemaailmsed eesti kultuuripäevad, toovad kokku eestlased ja Eesti sõbrad üle ilma, tähistades Eesti kultuuri, ajalugu ja identiteeti. Narva on selleks sündmuseks ideaalne koht mitmel põhjusel.
Esiteks sümboliseerib Narva oma ajaloo ja geograafiaga Eesti avatust ja piiril olemise kogemust. Narva on olnud läbi sajandite paik, kus on kohtunud erinevad rahvad ja kultuurid. Just siin on Eesti pidanud tõestama oma iseseisvust ja kultuurilist identiteeti nii ida kui lääne vahel.
Teiseks on Narva seos Rootsiga oluline sümboolne sild, mis ühendab Eestit Skandinaaviaga. ESTO 2025 kontekstis annab see võimaluse rõhutada ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid, mis on püsinud sajandeid. Narvas toimuvad sündmused annavad platvormi tutvustada nii Eesti kui ka Rootsi ajalugu, jagatud väärtusi ja ühiseid tulevikusuundi.
Kolmandaks on Narva valik oluline piirkondliku arengu ja identiteedi seisukohalt. Narva kui ESTO linn aitab tõsta Ida-Virumaa ja eelkõige Narva linna tähtsust Eesti kultuurikaardil. Lisaks võimaldab see juhtida tähelepanu piirkonna kultuurilisele ja ajaloolisele mitmekesisusele ning aidata kaasa integratsioonile.
Narvas toimuv ESTO toob esile linna mitmekülgse ajaloo ja sümboliseerib kultuuride vahelist dialoogi. See on koht, kus eestlased üle maailma saavad tähistada oma juuri ja samas jagada oma lugu teiste rahvastega. Narva bastionid, Hermanni linnus ja Narva jõgi on ideaalsed taustad sündmusele, mis ühendab rahvaid ja põlvkondi.
Narva ei ole lihtsalt piirilinn, vaid sild mineviku ja tuleviku vahel. Just seetõttu sobib see ideaalselt olema üheks ESTO 2025 keskuseks, tuues kokku inimesi, kes soovivad austada Eesti ajalugu ja ehitada koos paremat tulevikku.
