Jah, onupojapoliidika on õigustatult nime saanud, tädi- või memmepoega keegi Kadriorgu või Valgesse Majasse ei sooviks. Mina küll kiidan heaks seda, et eestlased vaatavad mõistuse, mitte sovinismiga tuleviku suunas. Kes koonlapuuga toime tuleb, saab ka puupäiste jagelevate erakondlastega hakkama.
Meil neid andekaid daame mõlemal pool lompi. Suursaadik siin naine, peab meile aktusekõne peatselt. Sihtkapitalis ja pangas juhivad naised. Peaarhivaar Jurjevi kolletsis andekas ja agar naisterahvas. Vaata, kuhu tahad, ikka edu sõltub naistest.
Ise eriti ei huvita need avalikud liivakastimängud, aga kaugest noorusest mäletan, et just seal olid plikad head valitsema. Miks nad seda küpsemas eas ei suudaks teha?
Nooruse peale mõeldes tuli ka see meelde, et meie Riigivanemal on ka teine tähendus. Siis oli ta liiter viina. Kui kortli kaupa seda kerisele kallata, küll tuli korralik kilk kolpa. Kuidas muidu need noored muusikud mõne aasta eest oskasid laulda „ikka viin, viin, viin”? Mitte asuniku mõjul. Tuu oli vaid veerand presidendi mahust, isegi ümisema ei pannud.
Lepiku Liisu on küll naine, aga teda või sellist, kes temaga sinasõprust on sõlminud, ei sooviks Kadrioru pargis päikest võtmas näha. Ei, olen meie Marina poolt. President Kaljurand, no on uhke kõla, kindel kui kivi, kes kaitseb meie pikka randa.
Ju aitab ka, et välisminister on väga kodus Moskva ja selle juhtkihiga. Ka po russkis. Mitte nagu Ilves. Sellist julget ja sihikindlat inimest on meile vaja. Eriti, kuna neil on Putinka populaarne. Jaa, nende presidendi järgi nime saanud kärakas. Vladimir saatis isegi Läti peaministrile jõuluks ähvardava putjulka. Nii ta tegutseb, tankitorud ikka lääne suunas.
Küll on hea, et vaid poliidika paneb pea keerlema, mitte see teine riigivanem, mille mõjul teadagi urraaga tuleva pesemata massi vastu meie sõdur pidi võitlema, et kaitsta vabariiki.
Vabarna Volli