Dirigeeris Urve Uusberg. Meenutagem, et Raplamaal sündinud Urmas Sisaski „Eesti missa“ kõlas Eesti esiettekandes 1993. a Raplas, kirikumuusika festivali avakontserdil. Tallinna Kaarli kiriku kammerkoori dirigeeris Ene Üleoja.
Riinimandast on tänaseks saanud kvaliteedimärk, mille all ainult ei laulda. Juubelipidustuste ajal esitletud kogumikus „Riinimanda Väärtuste Raamat“ on esile tõstetud neli Riinimanda väärtusruumi:
kooristuudio loovlaagrid, skulptuur „Riinimanda helin“, Riinimanda tegevusgalerii ja Riinimanda teater. Sellest nähtub, et Riinimanda keskmes ei ole ainult muusika, vaid loovus hoopis laiemalt. Riinimanda stuudio juubelile pühendatud konverentsil astusid üles kuus Riinimanda vilistlast: Mikk Jürjens, Ursel Tilk, Eerik Robert Ots, Pärt Uusberg, Uku Uusberg ja Kristo Elias. Rapla gümnaasiumi õpilase Heilely Vinteri uurimustöö „Riinimanda kooride pikaajaline tegevus ja mõju noortele vilistlaste hinnangul“ andis tõuke järjekordse (juba kolmanda!) Riinimanda raamatu koostamiseks. Koorijuhi ja psühholoogi Urve Uusbergi filosoofist abikaasa Valter Uusberg kirjutab värskelt ilmunud raamatus „Riinimanda Väärtuste Raamat“: „Väärtusruum on kokkuleppeline mõiste. Kõige lihtsam oleks seda siduda argiruumiga ja öelda, et väärtusruum on argiruumi osa, mis täiendatud tähendusrikka sisuga, olgu selleks mõni tegevus või füüsiline objekt. Tähtis on, et selles ruumis väljenduks midagi olulist meie ühisosast.“
Riinimanda kooristuudiost on välja kasvanud ka helilooja ja dirigent Pärt Uusberg, kes valiti järgmise noorte laulupeo kunstiliseks juhiks. Riinimanda juubelikontserdil kõlas Pärt Uusbergi koorilaul „Muusika“, mis on kirjutatud Juhan Liivi tekstile. Helilooja on oma loomingus kasutanud ka Raplas sündinud poetessi Kristiina Ehini luuletusi. Kristiina isa, luuletaja Andres Ehin aitas oma lugudega sügavust tuua kunagise Rapla ajalehe „Nädaline“ kultuurikülgedele. Raplamaa väärtusruumi kujunemisele on kaasa aidanud ka Thea Paluoja laulustuudio, kust on sirgunud mitmed tuntud poplauljad (Vaiko Eplik, Birgit Sarrap jt) ning mille pinnalt on sündinud rohkesti muusikalisi kooslusi, kellest Raplamaa Noorte Meeskoor ilmselt kõige tuntum – noori mehi laulma meelitada pole ju tänapäeval sugugi lihtne. Ja last but not least – Raplas sündis taasiseseisvunud Eesti esimene kirikumuusika festival, mis tänu oma heale tasemele on tõstetud Euroopa kultuurikaardile. Sellel festivalil on üles astunud ka Riinimanda koorid Urve Uusbergi juhatusel.
Riinimandade vaimseks emaks tituleeritud Urve Uusberg tähistas koos kooristuudio juubeliga ka enda juubelit. Pärast juubelikontserti ütles Urve Uusberg lauljate poole pöördudes: „Olin kogu aeg õnnelik, kui ma Riinimanda kooride ees seisin… . Olen väga tänulik.“
Lõpetuseks tsiteerin Mari Tammarit: „On armastus see jumal, kes on Riinimanda kooride tegemisi juba algusakordist peale saatnud. Riinimanda koor sündis ju Urve Uusbergi käe all armastusest muusika ja oma poegade vastu.“ (Raplamaa sõnumid, 11.01. 2023)
Eks armastusest muusika ja Eestimaa poegade vastu sündinud ka meie laulupeod. Huvitav fakt on seegi, et Johann Voldemar Jannsen tähistas 1869. aasta laulupeoga ka oma 50. a juubelit. Laulupeomuuseumis Tartus hoitakse lauljate juubelikingitust Jannsenile – hõbedast dirigendikeppi. Kas Riinimanda lauljad kinkisid ka Urve Uusbergile kunstiliselt kujundatud dirigendikepi, seda ma ei tea. Aga tore on mõelda, et nii see oli.
