Kuid peamiseks visiidi põhjuseks oli ärisuhetele keskendumine. Peaminister Mark Carney on lubanud tõsta Kanada kaitsekulutusi NATO vastavalt liikmesriikide nõuetele, Vahtralehemaa pole aastakümneid täitnud seda kohustust. Muide, kui Rootsi esitas oma kandidatuuri NATO liikmeks saamiseks, oli Kanada esimene riik, kes seda ratifitseeris.
Carney lubaduste hulka kuulub vägede tänapäevastamine, peamiselt tehnika nagu sõjalennukite ostuga. Eelmised valitsused olid sõlminud USA hiidfirma Lockheed Martiniga kokkuleppe osta ülimoodsaid F-35 sõjalennukeid. Ottawa kohustus osta 16 sellist, võimalus on kuni 88 lepingu järgi osta. Kuid praegune tariifiajastu võib võimaldada, et vaadatakse mujale kui Lockheed Martini poole. Näiteks rootslaste.
SAAB valmistab Gripen F-39 sõjalennukeid, mis sarnanevad F-35-ga, kuid Rootsil puudub vajalik infrastruktuur ja oskustööjõud, et suurtes arvudes ehitada sõjalennukeid. SAABil on juba Brasiilias olemas lennukitööstus, kuid Kanada, arvestades siinse pikaajalise lennunduskogemusega, võib olla ideaalseks partneriks. Kohalikul hiidtranspordifirmal Bombardieril on juba olemas kokkulepe SAABiga, Bombardieri 6000 seeria lennukitele, mida valmistatakse Toronto Pearsoni lennuvälja lähistel, millesse asetatakse rootslaste GlobalEye luuresüsteemi tehnoloogiat. Mis võimaldab Arktikat kaitsta, anda varakult teada võimalikest õhuruumi rikkumistest.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
