Rotalia 110 – Noore liikme muljeid Jõekääru kommersist

Voodiriided ja kohvrid-kotid visati tagumisest uksest sisse, kus Rotalia rebased organiseerisid need istmetele ja jalutusteele ära ning peale kottide ladumist hakkas buss sõitma. Bussisõit Torontost Jõekäärule oli nagu pool maad Tartust Tallinna, kokku poolteist tundi sõitu. Kõik olid elevil, sest tulekul oli kõige tähtsam üritus iga korporatsiooni jaoks: kommerss. Mis selle veel erilisemaks tegi on see, et sel aastal saab Rotalia 110-aastaseks ehk siis seekordne tuleb eriti suur. Samuti oli kohal suurem hulk kaasvendi Eestist, kui viimase 7 aasta jooksul on olnud.

Kohale jõudes viidi esimeseks kõik enda asjad taredesse ära ning valiti endile voodikohad. Oli ka näha teisi, kes enne kohale jõudsid, nii Eesti kui ka Toronto koondistest. Leidus isegi mõni Los Angelese koondisest ja mujaltki maailmast. Päeval peamiselt nauditi suverõõme nii võrkpalli kui ka saunatamise kujul.

Reede õhtul toimus perekonnaõhtu, mis oli ebaformaalses formaadis. Tutvunesime, ühiselt söödi õhtusööki, mitmed võtsid sõna ning laulsime koos. Saime teada Jõekääru ajaloost, selle laagri rõhust spordile ning et eesti soost lapsed siiamaani igal suvel tulevad kokku laagrisse 1-4 nädalaks. Nii mõnelgi vanemal Rotalia liikmel on endalgi lapsepõlvest Jõekääru mälestusi. Räägiti ka, kuidas siis, kui see maa-ala osteti, paljud käisid talgutöödel nädalavahetuseti seda üles ehitamas, et see saaks selline nagu ta nüüd. Oli meeldiv õhtu ja väga tore läbi õhtu tutvuda ka rotalustega väliskoondistest ning kuulda rohkem välis-Eesti elust.

Laupäev algas tegusalt. Pärast hommikusööki läksid osad Eevi Noveki juhendusel Jõekäärule lähedast ümbrust vaatama, samas kui teine kamp suundus Jõekääru maa-alale matkale Eerik Valteri juhendusel. Matkasime mööda Jõekäärut ja avastasime kohaliku imeilusat loodust. Kohati peaaegu oleks koguni ära unustanud, et me pole Eestis. Üllatav avastus oli ka see, et samas piirkonnas olid koguni tänavate nimed eestikeelsed.

Laupäevane päev oli siiski suunatud meeste suurele pidupäevale ehk kommersile. Kui kommersiaeg oli lähenemas, panid kõik end selleks valmistudes pidulikult riidesse. Jõudis kätte oodatud moment. Kommerss toimis sujuvalt ja lõbusalt ning traditsioonide kohaselt, nagu ta on püsinud juba peaaegu 110 aastat. Kommersi kulminatsiooniks oli traditsiooniline vennastumine, mille käigus uuendati oma vannet kaasvendade, Rotalia ja Eesti ees. Kommersile järgnes ühine järelistumine ja pidulik õhtusöök. Järelistumise ajal kostis veel mitmeid sõnavõtte ja hulgaliselt ühislaule.

Võin kinntada, et järelistumisest sai suur ja lõbus trall. Meelde on jäänud väliseesti klassika, nagu ,,Tallinna teel“ ja traditsioonide kohane ,,Kus pidu iial peetakse“. Samuti ka suurimaid peolugusid Eestist nagu ,,Nõia elu“. Samuti tehti siin mandril esmakordselt, aga nagu Eestis Rotaliale kommerssidel tavaks ,,Makaroonit“! Aus ja väärikas pidu kestis varajaste hommikutundideni.