Oktoobrikuiste küberrünnakute järgselt Prantsusmaa toidupoodide külmikutele oli Selveri poekett uuendanud arvutitarkvara, turvasüsteeme, et ennetada analoogseid kallaletunge. Nimetatud kauplus oli viimane, kus uut süsteemi ei olnud veel rakendatud.
Teistes riikides, nende hulgas Rootsis, Soomes ja Belgias nii hästi ei läinud. Mõnes poes muudeti öösel külmiku temperatuuri, hommikul avastatasid töölised rünnaku ja pidid maha kandma kõlbmatu toidu.
Jättes kõrvale küsimuse, miks inimloomuses eksisteerib tahe huligaanitseda, ühiskonna korra vastaselt tegutseda, tuleks pärida, millisel eesmärgil selliseid rünnakuid ette võetakse? Mida loodetakse saavutada? Kas schadenfreude, kahjurõõm, nauding, mida saadakse teise ebaõnnest, kannatamisest on tõesti nii laialdaselt levinud või on siin muud tegurid mängus?
Eesti riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse juht Mai Kraft ei osanud esmapäevases „Aktuaalse kaamera“ saates vastata küsimusele, millised on rünnakute motiivid. Samas pole veel teada, kas tegemist oleks olnud tehisaru (AI) põhjustatud rünnakutega. Muret teeb Krafti öeldu, et RIA andmetel on Eestis 30 000 selliste rünnakute poolt haavatavaid süsteeme, mis on võrku ühendatud. Kui lisada, et elame, tänus paljuski AI-le, ajastul, mil üha levivad arvutite kaudu petteskeemid, infosüsteemide vastased õngitsuskampaaniad, siis peab küsima, kas inimkond on interneti, arvutitehnoloogia, interneti ja tehisaruga loonud sõltuvuse, mis seisab, nii nagu saame lugeda Nebukadnetsari unenäost Piiblis (Taanieli 2: eriti salmid 31-35), savijalgadel. Väliselt aukartust äratav, aga ebakindlalt püsides nõrgal alusel.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
