Siiani pole Savisaart vahistatud. Selle artikli kirjutamise ajal viibis ta terviseprobleemidega haiglas. Riigiprokuratuur esitas taotluse Savisaare ja linnavolikogu esimehe Kalev Kallo ametist tagandamiseks, mille Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on lubanud vaidlustada. Harju Maakohus langetab Savisaare suhtes vastava otsuse 30. septembril.
Savisaar on mitmest varasemast skandaalist puhtalt välja tulnud. (1995. a lindiskandaal; 2004. a sõlmitud Keskerakonna koostöölepe Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa; 2013. a võlaskandaal jm.)
Käesolevat korruptsiooniskandaali on laialdaselt kajastatud ka Vene meedias, kus leitakse, et Savisaar on üks vähestest Eesti riigimeestest, kes püüab hoida Venemaaga sooje suhteid. Aga muidugi – sõpra tuntakse ju hädas!
Kas pole kummaline ja häiriv, et sellest skandaalidepuntrast hoolimata on Edgar Savisaar endiselt Eesti populaarseim poliitik, samuti ka tema partei?
Nädalaleht Eesti Ekspress (23.09.) avaldas artikli kogemata välja saadetud riigiprokuratuuri sisedokumendist, mille kohaselt on Savisaare kriminaalasjas mitmeid küsitavusi. Prokurör Laura Vaik ütles, et tema vea tõttu ajakirjandusse sattunud dokument on vaid jäämäe tipp ja selle põhjal ei maksa veel otsuseid teha.
Nüüd on Tallinna korruptsiooni juhtum varjutanud Eestis kõik muud tähtsad teemad. Savisaar ise ütles, et tema on “puhas kui prillikivi”. Seda peab muidugi tõestama käimasolev uurimine, mis võib kesta aasta või rohkemgi.
Käesolev juhtum viitab taas Eestis vohavale korruptsioonile ja madalale poliitilisele kultuurile ning sunnib küsima, kas Eestis, eriti aga Tallinnas, polegi enam võimalik asju ausalt ajada. Eesti asub rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi heal 26. kohal, kui aga värsked altkäemaksukahtlustused peaksid tõeks osutuma, “saab kinnitust mulje, et pealinnas ei lenda isegi kärbes, kui pole selle eest õigele inimesele maksnud.” (ÕL, 23.09.). Eesti riigi maine on aga saanud järjekordse hoobi.
Elle Puusaag
