Reis sinna toimub mitte lennukiga, vaid rohkete elamust pakkuvate muljete kaudu, mida saame ammutada, lugedes tänast paberlehte ja vaadates Eesti Elu veebi, seekord suuresti pühendatud Kotkajärve Metsaülikoolile, mis rändas oma tavapärasest kodust Kanadas, Muskokas asuvast Kotkajärvest Viljandimaale, kus kokkutulnud said nautida samalaadset atmosfääri, ainult tuhandete kilomeetrite kaugusel. Palun vaadake neid kauneid fotosid, nii inimestest, ühistest tegevustest kui erinevatest paikadest ja loodusest, ja saage osa sellest emotsioonist, mida koosolijad seal tunda võisid.
Eestimaale viivad meid ka mitmed teised tänases lehes puudutatavad teemad – näiteks Eesti iive, mis on paljude jaoks murettekitav. Me soovime, et eesti rahvas kasvaks jõudsalt nii kodumaal kui võõrsil, et eestlus ikka kestaks, et eesti keel ikka kõlaks. Saabuva taasiseseisvuspäeva eel tasub eriti meenutada neid aegu kolm aastakümmet ja rohkemgi tagasi, kui rahvas tuli ühtsena kokku, pilgud suunatud tulevikku, ilma taganemisteeta. Tänasel päeval võivad küll inimesed vahel olla kriitilised päevakajaliste teemade osas ja igapäevaelu küsimustes, kuid meil on vabadus, mis annab näiteks paljudele muuhulgas võimaluse avastada maailma ja ka tagasi tulla, olles kogemuste võrra rikkam.
Värske leht pakub meile ka huvitava intervjuu Šveitsi eestlasega, koos sissevaatega sealsest eestlusest ja aktiivsest seltsitegevusest. Kui võibolla Kanada eestlaste jaoks tundub eestlus Euroopa erinevates riikides nii loomulik, kättesaadav ja käegakatsutav – hüppa ainult laeva, rongi või lennukisse, ja õige pea oledki mugavalt kohal – siis tegelikult on teemad kõikjal samad. Pakkuda inimestele huvitavaid tegevusi, koosviibimise võimalusi, et tulla kokku, arendada ühistegevust, millest omakorda kasvavad välja sõprussuhted ja püsiv kogukonnatunne. Ja muidugi järelkasv, kindlustamaks, et võõrsil sündinud põlvkondade jaoks oleks eestlus ja eestimeelsus ikka omane.
