Minuga on sedasi, et alati, kui tunnen, et pea ei jaga mitte kui tuhkagi, siis lähen istun palkuni pääle ja kaen Kata isutatud lillesi. Muidugi ainult siis, kui taevast pisikesi poisse ja pussnuge alla ei saja. Seda istumist on viimasel ajal akand järjest rohkem ja rohkem ette tulema.
Ärge ten'd kohe rutake ütlema, et no mis seal imestada, elatand inime, ongi juba liiga kaua seitungisabast kinni oid. Ei, sel pole minu vanadusega miskit pistmist. Vanaduse kohta ütlen ainult nii palju, et minu elatud aastad annavad mulle õiguse nooremate suures tarkuses vahel terakese kahelda. Mida rohkem ma hinterneti kaudu neid kaugemaid uudiseid uurin, seda enam tekib nisuke tunne, et seitungite selles osas, mis sabast eespool, ei aetagi enam muud kui tühja lora.
Kõik on ädas nende tõmmu nahaga põgenikega, kes järjest suurema vungiga Euroopat ründavad. Ungarlased pidada juba nii ädas olema, et on iinlastelt muist müiri ära ost ja oma riigi ümbre tõmmand, et moslemid üle ronida ei saaks. Umanistid kisavad, et ädalisi peab aitama, aga kust see aitamiseks vajalik raha võetasse, seda pole keski osand välja nuputada. Mina tean küll, kuda saaks, aga kesse minu juttu kuulab.
Vata, kui seitungid ikke õigust on kõneld, siis on lahendus lihtne. Antku igale murjanile labidas pihku ja viigu Poolamaale seda Aadu kullarongi välja kaevama. Seal on varandust nii palju, et sellega saab sada aastat suurt tiipii laagert üleval pidada. Laager tuleks teha sinna, kus palju ruumi, no Siberisse näituseks. Ma tean küll, et seal on külm, aga paistab, et Allahi kummardajatele oma kuum Ahvrika ei meeldigi.
Istun siin palkunil ja kaen seda lille, mis iga päev uued sinised õied välja toob. Täna oli seitse tükki, omse kohta ei tea ütelda. Ilus lill, armastab päikest ega valeta mulle iial nigu hinternett. Teatsa, ma ei usu, et seda kullarongi ültse olemas on. Keski tast enam ei kõnele, no kuhu ta siis omete kadus. Äkki vaibub varsti see põgenike jutt kah ja siis tuleb välja, et neidki ei old.
Aga seitse sinist õit on olemas ja teevad mu ingele ead. Omme ma lehte ei loe, lähen palkunile ja loen õisi. Mis minu Kata käsi on istutand, seda Issand õnnistab ja mina õnnistan kah.
Kargu Karla
