28 hektari suurune Gorée saar, mis asub 3,5 km kaugusel Dakari rannikust Atlandi ookeanis, muutus orjakauplemise peamiseks keskuseks oma soodsa geograafilise asendi tõttu, asudes Põhja- ja Lõuna-Aafrika vahel ja pakkudes samas kaubalaevadele turvalist ankrusse jäämise paika teel Euroopast Ameerikasse. Erinevad Euroopa rahvad: portugallased, hollandlased, prantslased ja inglased, on kasutanud Dakari sadamat oma kaubateedel juba 15. sajandist alates ja rivaalitsenud orjakaubanduses kontrolli saavutamise üle Gorée saarel, mis on põhjustanud Aafrika põlisrahvastele kirjeldamatuid kannatusi, piinu, kurbust ja ka surma.
Esimesena jõudis Gorée saarele 1444. aastal Portugali meresõitja Dinis Dias, kes pani saarele nimeks „Palma“. 1588. aastal saabusid siia hollandlased ja ristisid saare Goede Reede’ks ehk tõlkes „heaks sadamaks“, mis on ka praeguse nime aluseks. Prantslased said saare enda valdusse 1672, inglased 1804–1817 ja seejärel läks see taas tagasi Prantsusmaa võimu alla.
Kuni orjapidamise kaotamiseni oli saarel kaksteist orjade kogumispaika. Orjade majade kõrval nägime suurte rõdudega uhkeid ja värvikirevaid orjakauplejate häärbereid. Kõik „mälusaare” erinevad üksused: kindlus, hooned, tänavad, väljakud jutustavad igaüks omal moel lugu Goréest, suurimast orjakaubanduskeskusest Aafrika rannikul. Kõik ehitised saarel on jäänud 1944. aastast puutumata, põhjalikud ümberehitused on 1951. aastast vastavasisulise määrusega keelatud, et säilitada paiga autentsus. Saar kuulub 1978. aastast UNESCO kultuurpärandi nimistusse.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
