Millega praegu tegeled?
Eks ikka oma eriala – kirjandusteaduse ja eesti luulega. Talvel koostasin Marie Underi suveluule valimiku, mis peaks ilmuma peatselt – juunis. See on jätkuks Underi loodusluule sarjale, milles “Kevad” ja “Talv” ilmusid 2012, “Sügis” peaks järgnema 2014. a, kirjastajaks Tammerraamat. Neljaosalise teostesarja illustreerime Underi-aegsete eesti kunstnike loodusmaalidega.
Igor Kotjuh tõlgib praegu minu suurt Underi monograafiat vene keelde, sestap lühendasin ja kohendasin monograafia teksti vene lugeja tarvis. Otsin ikka veel rahastust sama monograafia ingliskeelse tõlke jaoks, sest hea akadeemiline väliskirjastaja (Peter Lang) ning head tõlkijad on valmis ja tahet tulvil. Arvan, et Marie Under väärib, et tema haruldaselt pikk, dramaatiline ning rikas elu- ja loomelugu oleks kättesaadav ka inglise keeles.
Kirjutasin artikli Ivar Ivaski võõrkeelsest (saksa- ja ingliskeelsest) luulest, mida eesti lugeja ei tunne, artikkel ilmus äsja Loomingu mainumbris. Uurin Ivaski mahukaid ning rikkaid kultuuriloolisi päevikuid (56 käsikirjalist köidet) ja üleilma kirjavahetusi, kirjutamaks tasapisi tema biograafiat. Loen palju, peamiselt eesti, soome ja inglise keeles, rohkem küll biograafiaid ja mälestusi kui ilukirjandust. Kasvatan lilli, ujun ja mängin golfi.
Millest kavatsed MÜs rääkida?
Tänavu pean Kotkajärvel ja Torontos Tartu College'is (27. augustil) loengu Juhan Viidingust (1948-1995), legendaarsest luuletajast, näitlejast ja lauljast, kelle mõju kasvab ja kelle tähendus eesti luulekeele arengule on revolutsiooniline. Mul on olnud õnn Juhanit ja tema peret ligi pool sajandit lähedalt tunda, seepärast saan loengule lisada ka pisut isiklikke varjundeid. Minu mälestusi Juhan Viidingust on varem ilmunud ka Loomingus (1998 juuninumbris).
Muide, jagan rõõmsat uudist, et Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR on nüüd kättesaadavad kõik eesti parima kirjandusajakirja Loomingu numbrid alates aastast 1923, tõsi küll, värsked ajakirjad ilmuvad sinna mõistagi alles mõne aja pärast, aga kogu see aegumatu kirjanduspärand on nüüd vabalt netis lugeda.
Samuti õpetan Kotkajärvel, nagu ikka, eesti keelt ja luulet, seekord analüüsime koos Juhan Viidingu loomingut. Eesti keeletundide lektüüriks olen valinud Mari Tarandi, Juhan Viidingu õe raamatu “Ajapildi sees” (Ilmamaa, 2008), mis jutustab haruldasel viisil luuletaja lapsepõlvest. Mari Tarand oli kauaaegne Eesti Raadio kirjandus- ja keelesaadete toimetaja, üks keeletundlikumaid inimesi, keda mina tean.
Mida arvad Metsaülikooli tähtsusest Eesti kultuuripildis?
Enne Eesti taasvabanemist aitas Metsaülikool tõhusalt h o i d a eestlust elus. Pärast vabanemist on ülesanne muutunud märksa raskemaks, nüüd peame hoitut ka a r e n d a m a. Kotkajärve MÜ traditsioon tõestab veenvalt, et eestlus on globaalne nähtus, mis ei mahu Eesti piiridesse, vaid on üleilmselt elav kultuuriline liikumine. Ehk parafraseerides Paul-Eerik Rummo värsirida: eestlane olla saab igal pool, ära ei ela sellest kuskil. Nii et puhas missioon!
Tervitades
Sirje Kiin, PhD
Kotkajärve Metsaülikooli audoktor 2012
