Veebruaris Eestit külastanud Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola kinnitas riigikogu ees peetud kõnes, et europarlamendi igakülgne toetus Ukrainale on olnud vankumatu ja jääb ka edaspidi vankumatuks, kuid paraku ei ole kõik liikmesriigid sarnase suhtumisega. Väiklased individuaalsed huvid seavad ohtu terve Ida-Euroopa julgeoleku, mõjutades nii terve ühenduse tulevikuperspektiive, tunnistas Maltalt pärit poliitik.
Me peame rääkima laias maailmas oma lugu – lugu sellest, et kui langeb Ukraina, võtab Venemaa sihikule Baltimaad...
Mida saab Eesti olukorra parandamiseks teha? Me peame olema järjepidevad ning sama sihikindlad kui rindel olevad Ukraina sõdurid, kes võitlevad ka Eesti vabaduse eest. Me peame rääkima laias maailmas oma lugu – lugu sellest, et kui langeb Ukraina, võtab Venemaa sihikule Baltimaad, mis tähendab olulisi muutusi Euroopa julgeolekuarhitektuuris ja reeglitel põhinevas maailmakorras.
Olen kahe käega nõus seisukohaga, et Euroopa julgeoleku aluseks on ja peavad ka tulevikus olema nii Euroopa Liit kui NATO. 2022. aastal alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud esile Euroopa riikide Achilleuse kanna – agressiooni lahendamisel loodame liigselt USA panusele. Ühelt poolt on see mõistetav, sest Euroopa Liit loodi algselt majandusühendusena ja julgeolekuküsimused olid pikka aega teisejärgulised. Teisalt näitab see demokraatiat ja konsensust pühaks pidava ühenduse suutmatust reageerida pahalaste tegevusele operatiivselt ja otsustavalt. Tahame või mitte – elu ise sunnib riike ühendama jõud enda kaitsmiseks, olgu tegu sõjategevusega Euroopas või rändekriisiga Lõuna-Itaalias.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
