Aduma tähendab aru saama, mõistma, taipama (to realise, comprehend, understand). Veel näiteid sõnastikust: Meeldiv oli aduda, et ta polnud üksi. Adusin, mida see otsus mulle tähendab. Oli silmapilke, kus Andres Lapeteus adus, et ta petab ennast… (P. Kuusberg).
Olukord oli tegelikult väga kriitiline Eestis juuni lõpuni. Rohi kolletas, linnud hingeldasid, nokad avali (lahti) ja noorte tantsupeo proovide ajal oli kuuldavasti sadadel noortel vaja meedikute abi – väsitav päike oli nõnda karm Kalevi staadioni ,,katlas“. Ka laulukaare alune võib olla katel, teavad need, kes seal teiste vastu litsutuna lõõmava päikse paistel laulnud on. 1. juuli õhtul teatasid peaproovilt tulnud korporatsiooniõed, et laulukaare all mõõdeti temperatuuri 35 kraadi kanti ja kogunemisalal üle 40. Õnneks tõi noortepeo viimane ja pidulikum 2. heinakuu hommik suure ja halastava muudatuse.
Sademed sajavad taevast alla. Tahked (solid) sademed on lumi ja rahe. Vedelad sademed on vihm: udu/vihm, seene/vihm, padu/vihm… On hoog/sademeid (sajavad hooti ehk hoogudena) ja laus/sademeid ehk laus/sadu (lakkamatu, ei lõpe). Noorte laulupeo päeval sadas igat masti vihma, rongkäik algas väikse piserdusega ning kahel korral kontserdi ajal tuli korralikku PADUKAT. Siiski, vähe inimesi lahkus; nad pidasid üheskoos vastu, sest vihma oli hädasti vaja, sama palju kui laulu- ja tantuspidu.
Esimesed raskema/kujulised sAdemed hakkasid langema piltlikult öeldes sÄdemete järgselt. Nimelt kärgatas KÕU ehk äike ehk pikne just siis, kui mudilaskoorid oli lõpetanud oma esinemise ja olid laulukaare alt lahkumas. Välgunoolt nägid paljud, see oli piltlikult Kadrioru või Lasnamäe kohal. Vabalt võis pilduda ka sädemeid. Ning paljude nende jaoks oli see vägagi hirmutav. Toimus hetkeline paanika, mis enamikule pealtvaatajatest märkamatuks jäi, aga mis õnneks ka peatselt vaibus, kuna Uku tegi minekut.
Rahvakultuuri uurija Ahto Kaasik kirjutas oma Facebooki lehel noorte laulupeomuljete seas muuseas Uku pühast järgmist: ,,Tänavuse suurpeo nimeks oli ,,Püha on maa“, kuid selle üheks meeldejäävaks nimetajaks sai Mari Kalkuni vihmaloits ja võimas äike. Pühapäevase (püha päev on põline maakeelne nädalapäeva nimi) laulupeo ajal vallandunud äikesevihm nii pelutas kui ka ülendas. Aga see tuletas ka meelde, et see on Uku püha. 2.07 on rahvakalendris heinamaarjapäev, mida on Virumaal nimetatud ka Uku pühaks. On teatud, et sel päeval tuleb püha pidada, muidu hävitab Uku maal heina ja vette viidud kalavõrgud. Põllu ja kalavee pühitsemiseks on tavaks teha 1.07 õhtul tuld ja pühitseda seda nagu jaanituld.
Uku-Ukko on läänemeresoomlaste taevajumal, kelle rohkete nimede seas on ka Taevaisa, Vanajumal, Kõu, Pikne, Vanemb ja hellitav äikene. Saaremaal nimetatakse kõuehäält tänini juminaks – mille algupäras võib tunda ära jumala hääle.“
Sademed, mis taevast langevad on alati mitmuses, paljudest piiskadest ehk tilkadest koosnev. ,,Veeauru tihenemisel atmosfäärist aluspinnale langev vedelas või tahkes olekus vesi,“ kirjutab seletav sõnaraamat. Mõned näited: Sademete tekkimine. Sademete keskmine hulk aastas. Sademeid oli kevadel vähevõitu. Ilmajaam ennustab homseks sademeid. Meile toovad sademeid peamiselt niisked läänetuuled. Tavalised sademed on vihm, lumi, rahe. Radioaktiivsed sademed ,,sademed, milles leidub radioaktiivseid aineid“.
Sõna ,,sademed“ sees on taas peidus üks teine, väiksem sõna – SADE. Vedeliku põhja vajunud tahke aine (residue, sediment, silt, slag). Näidetena: Punastel veinidel on põhjas sageli sade. Katlakivi on tahke kõva sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel. Sademe tihendus, eemaldamine.
See, mille osaks said kõik, kes noorte laulupeo kontserdipäeval 2.07.2023 laulukaare all ja lauluväljakul viibisid, jääb eluks ajaks meelde. See oli taevaõnnistus meie loodusele ja rahvale. Pani küll proovile, kuid samas ühendas. Rahvas istus kannatlikult ja ootas vihmakilede all, kuniks sadu jootis ja jootis meie püha maad, mille ülistuseks lauldud ja tantsitud. Sooja oli 18 kraadi ja tuulevaikne – see päästis hullemast. Koju jõudes olid näpud ja peopesad krimpsus, justkui oleks tundide viisi vannis viibitud. Paljudel oli jala/labadel sama seis. Vettinud, peaaegu sulanud laulupeo teatmik oli ju peos ja plaksutades piisad lendasid. Piisad, pisarad ja sädemed läbisegi.
