Padu on ,,madal vesine koht, pehme soine (heina)maa või võsastik, suurem loik või madal järv, mis suvel PÕUAGA võib kuivada“, aga levinuim teadmine on tema kasutus määrsõnana ,,väga, hirmus, tohutult“ ning ,,eriti suur, äärmine, äge, maru-“ ja kõige enam mõiste PADUvihm osana. Rahvas ütleb mugandatult suure ägeda vihmahoo kohta PADUKAS. Võib ka olla padujoodik, padurumalus ja paduviha.
Padu kui madal vesine koht võib olla tuletatud tüvest pada, ütleb Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti keelest on laenatud läti murdeline pada ,,madalam koht põllul“ ja pade ,,tiik“, teatab sama allikas. Kõnekeelne padu kui ,,väga, hirmus, tohutult“ olevat aga tundmatu päritoluga tüvi.
Enamikus Eesti paikades valitseb endiselt suur tuleoht, kuid äikesepilved keerlevad samuti. Nutitelefoni ilmateade andis 29.06 teada, et ilm Kagu-Eestis on ,,SOMBUNE“. Me, kes me hiljuti Setomaaga olime tutvunud, mõtisklesime, et sõna ,,sombune“ seostub meile siiski muuga kui päikese, kõrgele ulatuvate pilvede ja ähvardava äiksetumedusega silmapiiril. Sombune on pigem udune ja rõske, sügisene.
Siis sõitsime juhtumisi läbi Põvvatu külast. PÕVVA on põud mulgi, võro ja seto keeles ja põvvatu tähendab põuata. Põllud ei näinud Kagu-Eestis tõepoolest pealtnäha nurkrad olevat. Põvvatu vastand oleks ilmselt Muhu saare sadamaküla Kuivastu. Eestis leidub kõike.
Head noorte laulu- ja tantsupeo jälgimist, olgu siis vihmas või kuivas!
