Teoses sai laps nimeks Bruno Benno Bernhard. Tolle pere meelsust on kirjeldatud järgmiselt: „Teistest paunverelastest mõne-võrra jõukamalt elav pere on meelsuselt saksik, näiteks ei ole vanemad nõus panema oma lastele eesti/päraseid nimesid.“ (Saksik: tugevasti saksa-pärasust taotlev ja peenutsev; ka kadaka-saksik, -sakslus.)
Muidugi on Eestis ka ürituste maastikul omajagu välismaa mõjutustega festivali-nimesid. Mängitakse kohati lõbusalt keele-kasutusega. Näiteks homme algab VORMSI VAIB (inglise sõnast vibe) ja nädala pärast I LAND SOUND Saaremaal (hääldatakse „ai land saund“ nagu inglise saar – island). Kuid „Sõna saba“ rida on tutvustada eesti-keelseid sõnu. Võtta lugejaid õnge, imetlemaks sõnu nagu võnge.
Kultuurifestival VÕNGE algab selle lehe ilmumis-päeval! Ma pole siiani kunagi veel osalenud, ainult selle nime ja nime/kujundust imetlenud, kuna see sarnaneb niivõrd meie Toronto kõige pikema ja kuulsaima tänava nimega. Ja vaat kui tore, et mees, kelle järgi Ontario esimene leitnant-kuberner John Graves Simcoe selle 1795 ja -96 aastal Eglintoni avenüüst Simcoe järveni ehitatud teele nime pani, ei kirjutanud seda tava/pärasemalt Young, vaid hoopis Yonge. Täpsemini oli ta Sir George Yonge, 5th Baronet (1731–1812), briti sõja/sekretär ning Vana-Rooma teede ekspert.
Yonge’i tänaval võivad olla võnked või õigemini öelduna – tema looklev pinnas võib panna seal sõitjal jalg/ratta, auto või veoki (veoauto) mingil määral VÕNKUMA. See oleks siis võnge Yonge’il. Teadlased, andke mulle palun andeks, sest täpne tähendus on siiski oscillation, ostsillatsioon ehk võnk-liikumine. „Mitmesugustel füüsikalistel võnkumistel on palju ühiseid seadus/pärasusi lainetega.“
Võnge on mehaaniline liigutus edasi-tagasi või üles-alla; (kerge) tõuge, nõksatus või vetrumine. Näited: kompassi-nõela, trummikile võnked, häälelained võivad teha kuni 20 000 võnget sekundis. Piltlikult: „Kui kummaliste võngetega on elu!“ (Voldemar Panso). Väga palju sarnaseid liikumist kirjeldavaid sõnu on: võnklema, vonklema ehk loogeldes kulgema. Lühike järsk liigutus võib seevastu olla võnks või jõnks.
Aga ilmselt kergeks äratundmiseks on ürituse ametlik nimi Võnge festival. Seda on tegelikult raske öelda. Mille / milline festival? Võnke.
Festival kirjutab: „Võnge rändab igal aastal uude imelisse Eestimaa paika. Sel suvel juba kümnendat korda. Juubeli puhul jõuame esmakordselt täismahulise festivaliga Tallinnasse. Võnge 2024 toimub reedel ja laupäeval, 12. ja 13. juulil Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares.“ Seal VÕNGUTAKSE muusika saatel. Muusika ja meeleolu ise ka võnguvad.
Sõna lunib (palub, anub) käänamist: Võnkeni on jäänud vaid loetud tunnid. Kohtume Võnkel! Aga ilmselt kergeks äratundmiseks on ürituse ametlik nimi Võnge festival. Seda on tegelikult raske öelda. Mille / milline festival? Võnke.
„Kodusoe muusika & kunstide festival“ Hoovus algab ka täna ja õige ta on, et see leiab aset mere ääres Vääna-Jõesuus, sest HOOVUS on tugev voolamine, voolus, mis kõige enam seotud mere/veega, täpsemini ookeaniga (ocean current). Golfi hoovus (the Gulf Stream), Labradori hoovus. Hoovus on ka HOOVAMINE; vool, hoog (tuule, õhuvoolu või muu sellise kohta). Näiteid: Jahe, jäine, värskendav hoovus jooksis üle mu näo. Aja kiire hoovus.
Veel on augustis ees festivalid SUME ja KÕU. Sõnal sume on ohtrasti meeleolukaid tähendusi: pehme ja mahe (sajujärgne sume öö); pilvine, sombune, sumune, kerges vines (taevas tõmbus sumedaks, päike paistis läbi sumeda pilve/loori); hämar (sume öövalgus); ka hääle või heli kohta — tume või summutatud; umbne, raske, roiutav (…tundsin ma kehas midagi rasket, unist, sumedat, mis pani jala laisalt astuma. A. H. Tammsaare); hägune, ebaselge, segane (veinist sumedad silmad). Sume festival toimub Kadrioru pargis 9. ja 10. augustil.
Ja on üks sellenimeline „veits diibima“ elektroonilise muusika festival. Natuke diibim ehk deep, deeper,sügavam. Släng selline.
Kõu on ilus poisslapse nimi! Statistikaamet annab teada oma internetilehel, et 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis eesnimi Kõu 23 mehel. Ja on üks sellenimeline „veits diibima“ elektroonilise muusika festival. Natuke diibim ehk deep, deeper,sügavam. Släng selline. KÕU on võimas loodus/nähtus – „välguga kaasnev kõmin, müristamine; äike, pikne,“ ütleb seletav sõnaraamat. Tegelikult on tegu HELIga. Kohaliku keeli thunder, kuid vahel ka kogu kaasneva ilmanähtuse kohta. Kõu kõmab, kõmiseb. Pilvedest kärgatas, prahvatas kõu. Kõuena kostev suur/tüki/mürin, „…meri tormitseb, kõue mustad pilved tõusevad kesktaevasse kokku“ (August Gailit).
Kõu toimub 9.-11. augustil Mäeotsal, Vana-Roosa külas Rõuge vallas Võru maakonnas.
Kogesin Võnget, sõitsin Hoovusel, ootan Sume (Sumet? Sumedust!) ja Kõue. Mine õue, kuuled kõue, mis paneb Vana-Roosa võnkuma. Sume hoovus, oma loodus, see on suveöö ime.
Riina Kindlam, Tallinn
