Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme nii ei arva. Ta juhib aga tähelepanu asjaolule, et Süüria sõjas suudavad venelased üheainsa rünnakuga hävitada linnu kvartalite kaupa, kandmata seejuures ise kaotusi, sest rünnatavatel pole nende tõkestamiseks õhu- ja raketitõrje relvi. Ka Eestil pole raketitõrjesüsteeme. Puuduvad ka korralik merevägi ja rannakaitse. Mobilisatsioonisüsteem ja kodanikukaitse jätavad Helme sõnul samuti soovida (EPL, 05.02.). On küll olemas Kaitseliit ja kaitsetahe, kuid puudub kaitsevõimekus.
Ehkki Eesti on üks väheseid NATO riike, kes on täitnud alliansi soovitust eraldada 2% sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele ja peaminister Taavi Rõivas lubas, et Eesti eraldab omalt poolt 40 miljonit eurot vajaliku infrastruktuuri rajamiseks, pole see piisav adekvaatse kaitsevõime tagamiseks.
The Economisti ajakirjanik Edward Lucas tõdeb, et NATO usaldusväärsus sõltub Balti riikide suveräänsusest, vabadusest ja territoriaalsest terviklikkusest, ent NATO-l pole praegu kohapeal sõjalist musklit nende kaitsmiseks (Pm, 09.02.).
Loodetavasti suudab USA rahaga “relvastatud” NATO tõrjuda Venemaa võimalikku pealetungi, kui Balti riikidesse ja Ida-Euroopasse tuuakse rohkem vägesid ja tehnikat. NATO liikmesriikide kaitseministrid kiitsid kolmapäeval Brüsselis toimunud kohtumisel heaks kava alliansi sõjalise kohaloleku suurendamisest Ida-Euroopas. Plaani üksikasjad vajavad veel täpsustamist ja kooskõlastamist. Briti leht Telegraph (10.02.) kirjutas, et plaan näeb ette 500-1000meheliste pataljonide paigutamist Balti riikidesse, Poolasse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse.
Nii on siis jõutud sõnadest tegudeni, millega saadetakse Moskvale selge signaal, et allianss reageerib ükskõik millisele ähvardusele või Krimmi ja Ukraina stiilis rünnakule oma liikme vastu ühtse tervikuna.
