fbpx
Subscribe Menu

Suhted Venemaaga ja kommunismipärandi ületamise katsed (III)

Ilmunud Riigikogu Toimetistes 2022

(Algus EE # 48, 2.12.2022)

9. mail 2005 korraldas president Putin Moskvas nn. Isamaasõja võidu 60.a juubeli puhul rahvusvahelise hiigeletenduse, kuhu olid kutsutud pea kõik maailma liidrid. Osalemast selles nõukoguliku ajaloonarratiivi apoteoosis keeldusid kaks presidenti - Arnold Rüütel Eestist ning Leedust Valdas Adamkus.

Tunne Kelam - foto: Neil Bates (Creative Commons BY-SA 3.0)
Tunne Kelam - foto: Neil Bates (Creative Commons BY-SA 3.0)

Vahetult Moskva paraadile järgnes 15. EL - Vene tippkohtumine. Putini propagandaüritus andis aga EP Ida-Euroopa saadikuile tõuke omapoolseks algatuseks - kujundada esimest korda realistlik arusaam, mis juhtus Stalini „vabastatud“ Euroopa ida- ja lõunaosaga. Saavutasime 11. maiks omaalgatusliku debati Teise maailmasõja tagajärgede teemal, milles osalesid ka Moskvast naasnud EL juhid. EL tookordne president ning Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker tunnistas Moskva- visiidi vaimus, et isiklikult võlgneb ta alati tänu Punaarmeele, kes aitas tema kodumaal Hitleri okupatsioonist vabaneda. Öeldu oli nähtavasti emotsionaalne üldistus. Polnud võimalust kohe tema kõnele reageerida, kuid sain Junckerilt hiljem küsida, kas ta ei peaks olema tänulik pigem selle eest, et punaarmeelaste vabastavad saapad Luksemburgi territooriumile füüsiliselt siiski ei jõudnud?

Oluline oli tõsine debatt, mis EP saalis avardus senisest natsismi hukkamõistmisest ja liitlasvägede tunnustamisest sõnumini, et võit Hitleri üle saavutati teise totalitaarse riigi abiga, kelle kehtestatud ülevõim suure osa Euroopa üle polnud Hitlerist parem. 

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more