Olgu nüid selle sukeldamisega kuda ta on, aga suvi näikse tulevat jah ja eks see muudab minusuguse elu kah. Lugejad lähvad laiali, kes kottitsasse kala püidma, kes suure vee taha kulduurat tegema. Need, kes maha jäävad, kirtsutavad minu vanainimese jutu peale nina. Vahel mõtled, et kui jätaks oopis järgi selle kirjatöö, akkaks miskit mõistlikumat tegema.
Ärman parandas mind kohe jälle, et mitte tegema, vaid arrastama. Aritud inime ei tee kunagi midagi, ainult arrastab. No aga mina ei ole aritud, olen arilik. Tubli tegija, aga alb arrastaja. Igaks juhuks küsisin Ärmanilt, kas ta mõistab mõnd arrastust soovitada. Poiss kostis, et hinteligendid mängivad malet vai pritsi.
Pritsimees ma olen noorest peast old küll, aga seda pritsi, millest Ärman jutustas, taotasse neljakesi ja alati kippuvat neljas käsi puudu olema. See mulle ei kõlba, me ei saa ju kolmandatki kuskilt. Oleme Ärmaniga kahekesi, Kata ei pritsi peale lutikate kedagi.
No siis poiss arvas, et kahekesi võiks malet proovida, see ju täitsa internatsionaalne mäng. Kus mul kohe kihvatas, et kui enne mängu peab internatsionaali laulma, siis maletagu üksipäini, minust kaasategijat pole.Tema jälle rahustas, et see tähendab rahvusevahelist, et mängi kellega tahad, kasvai venelasega. Tõigi kohe ruudulise laua ja pulgad välja ning akkas mulle käikusi ja muid vigurisi näitama. Mulle jäi nii palju meelde, et kui kuningale tuld annad, tuleb ütelda sähh ja võidu puhul matt.
Aga siis tulin mina kah oma tarkusega välja ja seletasin poisile miskit, mida tema ei tead. Ütlesin, et venelasega mängides on teistmoodu. Kui eestlane ütleb matt, siis ta on partii võit, aga kui venelane ütleb matt, siis ta on kaotand. Arilikult ütleb mitu matti. Poiss ei uskund ja sai pahaseks, et mina narrin teda.
Metsa need maled ja põõsasse pritsid, kirjutan parem edesi. Küll keski ikke loeb.
Kargu Karla
