Tänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.
Suit Olvet: kodu jätmine oli asjaolude loomulik jätk
1944. aasta hilissuvel käisid Eestis Sinimägedes vihased lahingud tõrjumaks Eestisse tungivaid Vene vägesid. Rinne põhjarannikul pidas tänu Saksa armeele ja selles teeninud vapratele eesti poistele kaua vastu ning andis paljudele eestlastele aega ning võimalusi läände põgeneda.
Vene sõjaväebaaside tulek 1939. aastal, eestlaste küüditamine, baltisakslaste lahkumine ja eesti inimeste kadumine nõukogulaste esimese võimu ajal ei jätnud nende teise tuleku eel õhku palju teisi variante.
1935. aasta viimasel päeval sündinud, üheksa esimest eluaastat Pärnus elanud ja 1944.a augusti lõpus Pootsi rannast üle Kihnu Rootsi pagenud Suit Olvet ütles, et tema pere põgenemine oli asjaolude loomulik jätk. Vene sõjaväebaaside tulek 1939. aastal, eestlaste küüditamine, baltisakslaste lahkumine ja eesti inimeste kadumine nõukogulaste esimese võimu ajal ei jätnud nende teise tuleku eel õhku palju teisi variante.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
