Ülle Baum: Olete siin oma ametiaega lõpetamas. Millised eripärad on olnud Teie töös Kanadas võrreldes teiste riikidega, kus olete varem diplomaadina töötanud?
Margus Rava: Minu eelmised neli pikka välislähetust olid Euroopas. Ajalises järjestuses Läti, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Kreeka. See ongi üks kõige suurem erinevus, et Kanada on teispool ookeani, ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, kuigi Londonis ja Lätis olles ei olnud nad ka EL-i liikmed.
Kanada on minu esimene üle Atlandi seiklus. Üks huvitav asi, mida varakult tähele panin oli see, et olles Ottawas või Torontos, Montrealis – Atlandi ääres, siis on tunne, et Kanada on elukorralduselt ja mõttelaadilt, jne nagu mõneti Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel. Aga Läänerannikul, Briti Kolumbias Vancouveris oli mul juhus, kus minusugune euroopalik inimene hakkas nimekaarti üle andma ja tegi seda väga Jaapani-pärasel moel, siis see inimene tõusis püsti ja kummardas minu poole. Sain siis aru, et kui olla lääne pool Kanadas, siis on Kanada samal ajal ka USA ja Aasia vahel. Selle riigi mõõtmed on muljetavaldavad ja regionaalseid erisusi on hästi palju. See on kõige suurem riik, kus olen teeninud ja esimene Põhja-Ameerikas.
