2021. aasta septembris oli meil taas võimalus isiklikult laulda, esialgu väljas. Milline rõõm oli näha ja liikmetega rääkida, maskide taga! Kati seletab: ,,Juhtuski nii, et aiatoolid ja noodid kaasas, laulsime pargis. Brickworks’i hoone taga oli imeilus paik tiigi ääres imestamisväärse akustikaga, kus saime päikeseloojanguni laulda haruldases looduses. Pargi külastajad jäid meie laulu kuulama, isegi mõni nooditundja koer ulus või haukus kaasa. Viimasel harjutusel pargis olid taskulambid kaasas ja tekid põlvedel, aga laulurõõm püsis.“
Kui õhtud läksid pimedaks ja külmaks, kolisime oma Tartu College’i koju sisse. Ohutuse tagamiseks olid kehtestatud protokollid (vaktsineerimine, maskid, distantseerimine, muudetud päevakava) nende lauljate jaoks, kes soovisid isiklikult osaleda, samal ajal kui teised osalesid virtuaalselt, et mitte ainult meie dirigenti vaadata/kuulda, vaid ka kuulda saalis koorilaulu. Märkimisväärne on see, et meie hääled ja kooskõla arenesid kiiresti ja see oli energiat andev õppida uusi laule sellel tuttaval viisil.
Laulja meenutab, et ,,olen leidnud, et lauluharjutustel käimine on tõstnud meeleolu rõõmsamaks. Kohalolijana, kas väljas looduse käes või Tartu College’i saalis, olen näinud teiste lõbusad nägusid (nii palju kui maskid lubavad) ja kuulnud jälle üle pika aja seda ilusat kooskõla, mida meie koori liikmed kaasa toovad igal nädalal harjutustele.“
Nüüd uuel 2022. aastal oleme jälle taas ekraanidel, kuid virtuaalsete praktikate jaoks on plaanis uusi ideid. ,,Ma tunnen ennast energilisena ja taaselustatud peale meie harjutust,“ kiidab Ene, nii et sellega meie liikmed julgustavad meid jätkama oma jõupingutusi, et pandeemiast välja pääseda. Loodame, et varsti saame kõik koguneda Ööbiku järgmisele Simmaree esinemisele ja üksteist jälle kohata ja valju häälega koos laulda.
Maris-Ann Vanaselja
