Eesti taasiseseisvumise müüri esimeseks kiviks oli 16. novembril 1988 vastu võetud Eesti suveräänsusdeklaratsioon. 1989. a algas juba pöördumatute sündmuste jada. 9. novembril langes Berliini müür, Euroopas sai vabaduse taim juba mitmel pool juured alla. Üksteise järel vabanesid kõik Varssavi pakti riigid Moskva surve alt.
Vabaduse värava avas Balti riikidele lõplikult 19.–21. augustil 1991 N. Liidus toimunud riigipöördekatse ehk augustiputš, mille eesmärk oli taastada N. Liit selle endises “hiilguses”. Vanameelsete kaotuse tõttu õnnestus Eestil kasutada momenti ja end vabaks kuulutada. Mitmed Eestis sündinud ideed levisid peatselt üle N. Liidu.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht ja end. diplomaat Mart Helme arvab aga, et eestlaste panust taasiseseisvumisse ei tasu siiski ülehinnata. Sündmused otsustati tema hinnangul ikkagi Moskvas, kus lõpliku hoobi andis võimuvõitlus. N. Liit lagunes peamiselt majandussüsteemi kokkuvarisemise, aga ka ideoloogilise pankroti tõttu.
Füüsik ja end. ülemnõukogu liige Peet Kask rääkis Postimehele antud intervjuus, et 20. augusti tähistamine peaks sümboliseerima tegelikult pikemat ajaperioodi, kogu seda protsessi, mis viis Eesti iseseisvuse taastamiseni.
Eesti taasiseseisvumispäeva tähistades ei saa kuidagi mööda minna teisestki olulisest kuupäevast. 76 aastat tagasi, 23. augustil 1939 sõlmisid natslik Saksamaa ja N. Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis koos selle juurde kuuluvate salaprotokollidega pani aluse iseseisvate riikide annekteerimisele ja okupeerimisele ning andis võimaluse toime panna kommunismi- ja natsismikuritegusid.
Eestis tähistatakse eeloleval pühapäeval esmakordselt totalitarismiohvrite mälestustseremoonia ja rahvusvahelise konverentsiga üle-euroopalist Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimise aastapäeva. Venemaa Suursaatkond Eestis teatas juba, et ei kavatse sellel üritusel osaleda. Mälestuspäeva korraldaja Vootele Hansen nimetas seda otsust äärmiselt kahetsusväärseks. Aga muidugi, kui mõelda Ukrainas toimuvale ja äsjasele Eston Kohvri kohtufarsile, ei pruugi selle üle sugugi imestada.
Elle Puusaag
Taasiseseisvumise ajajoon
