Ott Lepland on sündinud 1987. aastal Tallinnas ning on Eestis viimastel aastatel laulja karjääri alles alustanud. Üldisemalt tuntuks sai Lepland, kui ta aprillis 2010 võitis Eesti Televisiooni sarja „Eesti otsib superstaari” kolmanda hooaja. Saatesarja eesmärk on selgitada välja parim uus noor laulja. Samal aastal ilmus Ott Leplandi omanimeline kaheteistkümne looga debüütalbum. Kõik lood on eestikeelsed ning nende autoriteks on sellised nooremapoolsed muusikud nagu Tanel Padar, Hendrik Sal-Saller, Laur Joamets ja Kaspar Kalluste, samuti, loomulikult, Ott Lepland ise.
Venemaad esindavad soomeugrilased
Sel aastal tasub aga erilise huviga jälgida juba Eurovisiooni lauluvõistluse esimest poolfinaali 22. mail. Siis astub nimelt üles Venemaad esindav laulurühm Brangurti memmed, vene keeles Buranovskije babuški, lauluga „Party for everybody”. See laulurühm on tuntuks saanud folklooriansamblina, kes peale udmurdi rahvalaulude esitab ka rahvusvahelisi popi- ja rokihitte udmurdi keeles. Udmurdi keel on aga üks eesti keele kaugemaid sugulaskeeli. Eurovisiooni lauluvõistlusele sõitva laulurühma udmurdikeelne nimi on Brangurt Pesjanaios.
Rühm on pärit Udmurtiast, Brangurti külast, mille venekeelne nimi on Buranovo. Küla asub Udmurtia lõunaosas Pitši Purga ehk vene keeles Malopurga ehk Malopurginski rajoonis. Udmurdi sõna pitši tähendab ‘väikest' ja võib etümoloogiliselt kuuluda kokku eestikeelse sõnaga pisi- (pisilinn, pisimure, pisipoiss; pisike).
Juba kaks aastat tagasi püüdsid Brangurti memmed jõuda Eurovisiooni lauluvõistlusele Venemaad esindama lauluga õnnetust armastusest. Nad saavutasid Venemaa eelvoorus vaid kolmanda koha, kuid neil õnnestus vallutada Vene televaatajate südamed ja kogusid kuulsust väljaspool kodukanti.
Venemaad esindav Eurovisiooni lauluvõistluse laul on osalt udmurdi-, osalt ingliskeelne. Kes tahab juba praegu kuulata seda laulu ja oma silmaga näha Brangurti memmesid võib seda teha Internetis aadressil: mariuver.wordpress.com
Kus asub Udmurtia?
Udmurtia ehk Udmurdimaa on Venemaa koosseisu kuuluv vabariik. Oma 42 100 ruutkilomeetriga on see pindalalt veidi väiksem kui Eesti. Elanikke on 1,5 miljonit, kellest 62 protsenti on venelased, 28 protsenti udmurdid ja napilt 7 protsenti tatarlased. Maarajoonides moodustavad udmurdid aga enamuse. Näiteks laulumemmede kodukandis Pitši Purgas on 78 protsenti elanikest udmurdid. Tänu küllaltki kompaktsele asustusele on udmurdi keele murrete erinevused võrdlemisi väikesed.
Udmurdi Vabariik asub Moskvast umbes 1100 kilomeetri kaugusel, Volga ja Uurali mägede vahel. Pealinna nimi on udmurdi keeles Ižkar, vene keeles Iževsk. Linn on nime saanud Iži jõe järgi ning tekkis 1760. aastal sinna rajatud metallurgiatehaste ümber. Neis tehastes hakati tootma muu hulgas ka relvi. 20. sajandil valmisid seal Punaarmee kuulsad Kalašnikovi automaadid. Selle relva leiutaja, 1919. aastal sündinud Mihhail Kalašnikov elab seniajani Ižkaris. Ka Votka, vene keeles Votkinsk, teine Udmurtia linn, on metallurgiatehaste ja relvatootmise poolest tuntud: seal valmistati algselt ankruid ja praame, siis aurumasinaid ja boilereid, nüüdsel ajal aga pesumasinaid, mikrolaineahjusid ja mandritevahelisi rakette Topol-M (tuntud ka NATO koodnime all SS-27 Sickle B). Aga Votka ei seostu ainult metallitööstuse ja sõjandusega: seal sündis aastal 1840 helilooja Pjotr Tšaikovski, kes elas Votkas kaheksanda eluaastani.
Udmurtide üldarv on viimase (2010. aasta) Venemaa rahvaloenduse andmeil 552 000. Seega on udmurdid arvult suurimaid Venemaal elavaid soomeugri hõime. Oma vabariigi piires elab neist siiski vaid kaks kolmandikku.
Udmurdi vabariigi ametlikud keeled on udmurdi ja vene keel. Avalikus elus ja meedias domineerib vene keel, kuigi udmurdi keele seisund pärast Nõukogude Liidu lagunemist on mõnevõrra paranenud. Udmurdi keelt õpetatakse nüüd mitte ainult maakoolides, vaid ka osades linnakoolides. Vaid üks kolmandik udmurdi lastest õpib koolis emakeelt. Eriti napib emakeeleõpetajaid linnakoolides, samuti annab end valusasti tunda õpikute puudus.
Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudiste jaoks. Ilmub kaks udmurdikeelset ajalehte ja neli ajakirja. Nende trükiarvud on nõukogude ajaga võrreldes langenud, sest majanduslikel põhjustel ei saa paljud endale ajalehtede ja ajakirjade tellimist lubada.
Tänu kirjanik Arvo Valtonile on viimastel aastakümnetel eesti lugejale kättesaadavaks tehtud 157 (!) udmurdi luuletaja looming eesti keeles. Ilmunud on näiteks ulatuslik kakskeelne antoloogia „Aveś lodka – Hõbepaat”, mis tutvustab udmurdi luulet rahvaluulest ja 18. sajandi juhuluulest kuni tänapäeva väga noorte autorite luuletusteni (Tallinn, 2005). Mainima peaks kindlasti ka, et luuleklassiku Ašaltši Oki kogu luulelooming on ilmunud eestikeelse pealkirja all „Mu kullerkupud” (Tallinn, 2005).
Kaks maailmakuulsat udmurti on murdmaasuusatajad Galina Kulakova ja Tamara Tihhonova(-Volkova). Kulakova võitis omal ajal lühematel distantsidel kaks olümpiakulda Sapporos 1972. ja veel kaks Innsbruckis 1976. aasta olümpiamängudel. Maailmameistrivõistlustelt on ta naasnud kolme individuaalse ja kahe teatesõidukullaga. Tihhonova võitis 1988. aasta olümpiamängudel Calgarys kaks olümpiakulda ja ühe hõbemedali ning on samuti mitmekordne maailmameister.
Udmurdi keelest
Udmurdi keelest on eestlasel keelt eelnevalt õppimata võimatu aru saada. Sõnarõhk langeb udmurdi keeles tavaliselt viimasele silbile. Sellega erineb udmurdi keel peaaegu kõigist teistest soome-ugri keeltest, kus sõna esimene silp üldiselt kannab pearõhku. Tere! kõlab udmurdi keeles Dźećbur! – tähemärk ź tähistab helilist ja ć helitut hõõrdhäälikut (frikatiivi), kusjuures ć-i hääldatakse tš.
Udmurdi keel on udmurdi keeles udmurt kõl; kõl on päritolult sama sõna nagu meie keel. Sõnaosa murt tähendab ‘inimest', aga ud-i tähendus on ebaselge. Arvsõnad üks, kaks, kolm on udmurdi keeles odïg, kõk, kuiń, kus tähemärk ï tähistab erilist i-häälikut ja ń on peenendatud (palataliseeritud) n-i märk, nagu eesti sõnas pann.
Udmurdi keele lähim sugulaskeel on komi keel. Komi keel erineb udmurdi keelest umbes samavõrra kui soome keel eesti keelest. Komi keelega on udmurdi keelel palju sõnavaralisi kattuvusi. Näiteks ‘õlu' on nii udmurdi kui komi keeles sur. See sõna on laiemaltki levinud ning esineb ungari keeles kujul sör (loe: šör). Eriti arvukalt on udmurdi keel laenanud sõnu oma türgi-tatari keeli kõnelevatelt naabritelt, tatarlastelt ja tšuvaššidelt. Vene laensõnu võetakse üle kirjapilti üldiselt muutmata.
Esimene udmurdikeelne raamat oli grammatika ja see ilmus 1775. aastal Peterburis. Selle ilmumine langeb ajaliselt kokku vene õigeusu levitamise aktsiooniga Udmurdimaal. Siis olid udmurdid veel valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas, kes pidasid kinni veel eelkristlikest uskumustest ja kommetest. Õigeusu levitamine oli udmurtidele sedavõrd vastumeelt, et nad liitusid Pugatšovi ülestõusuga 1773, millest sai tõeline talupojasõda, ja mida Vene keskvõimul õnnestus maha suruda alles 1775. aastal. Ülestõusu maha surunud vägesid juhatas aga kindral Johann von Michelson ehk Michelsohnen, kes oli sündinud Eestimaal, usutavasti Väinjärve mõisas ja kes Jaan Krossi oletuse järgi oli eestlane (vt novelli „Michelsoni immatrikuleerimine” 1971).
Kirjaoskuse levides 19. sajandil kujunes udmurdi kirjakeel vene tähestiku baasil. 1851. aastal avaldas udmurdi keele grammatika Ferdinand Johann Wiedemann – seesama Haapsalus sündinud õpetlane, kes avaldas kuulsa eesti-saksa sõnaraamatu (1869) ja põhjaliku eesti keele grammatika (1875).
1920. aastatel võeti kasutusele ladina kirjal baseeruv tähestik ja hakati kirjakeelt ühtlustama, kuid 1930. aastate lõpus oldi sunnitud taas võtma kasutusele vene tähestik. Mõnede udmurdi keelele iseloomulike häälikute ja häälikukombinatsioonide märkimiseks võeti aga kasutusele lisamärgid, mida vene tähestikus muidu ei ole, näiteks ö, mis tähistab madalat o-häälikut ja ӥ, ladina transkriptsioonis ï, mis tähistab erilist i-häälikut. Tänapäeva udmurdi keele tähestik koosneb 38 tähest.
Eesti keeles ilmus 1985. aastal Tartus ülevaade udmurdi keelest: „Udmurdi ja eesti keele kõrvutavaid tekste ning väljendeid (koos harjutusülesannetega)”, mille koostajateks on udmurdi murdeuurija Bibinur Zaguljajeva ja Tartu ülikooli tolleaegne soome-ugri keelte professor Paul Alvre.
Brangurti laulumemmedele jääb vaid üle öelda: šudbur sïziśko – soovin edu!
