Subscribe Menu

Tänavuste Pulitzeri auhindade sõnum

Pulitzeri preemiaid peetakse Nobeli auhindade järel mainekuselt teiseks. Tegemist on iga-aastaste kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhindadega, mida määrab New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. Auhindu jagatakse alates 1917. aastast USA ajakirjandusmagnaadi Joseph Pulitzeri testamendi alusel. Seni on ainsa eestlasena Pulitzeri preemia pälvinud Ühendriikides elanud karikaturist Edmund Sigfried Valtman 1962. a.
www.pulitzer.org

Tänavused 21 laureaati valiti välja 2500 esitatud materjali hulgast. Siinkohal jätkub kahjuks ruumi vaid mõne tutvustamiseks. Žürii hinnangul tõestavad tänavused ajakirjanikest laureaadid oma tabavate artiklitega meedia olulist rolli ühiskonnas, millega on juhitud asjaomaste institutsioonide tähelepanu väärnähetele. Nii sai ajaleht Los Angeles Times preemia artikliseeria eest, milles kirjutati laialdasest korruptsioonist California väikelinnas Bell'is. Tulemus – kõlbeliselt laostunud ametnikud vallandati või vahistati.

Ajakirjandusauhind läks tänavu AFP fotograafile Massoud Hossainile kategoorias Breaking News Photography Afganistanis tehtud foto eest. Pildil on 12-aastane ehmunud, verine ja nuttev tüdruk Tarana Akbari pärast enesetapurünnakut Kabulis. Foto on väga mõjuv ja juhib tähelepanu Afganistani laste rängale olukorrale.

Esmakordselt said tänavu auhinna ka üksnes internetis olevad väljaanded – Huffington Post (HP) ja Politico. On ju uus ajastu! Erinõukogu ülevaates märgiti, et trükiväljaannete juures jätkub interneti osatähtsuse kasv. 2005. a ajakirjanik Anna Huffingtoni alustatud HP on ammu oma kindla koha leidnud meedias oma kvaliteetsete materjalide tõttu. Muide, HP-l on ka eraldi Kanada rubriik. Politico on Ameerika poliitilise ajakirjanduse organisatsioon, mis levitab oma materjale televisioonis, internetis, ajalehtede ja raadio kaudu, keskendudes eriti Washingtonis toimuvale.

Kõige hinnatum, sotsiaalprobleemide lahkamise eest antav Pulitzer läks tänavu USA vanuselt kolmandale ajalehele Philadelphia Inquirer koolivägivalda kajastavate artiklite eest.

Ehkki professionaalne ajakirjanik peab tänapäeval oskama käsitseda videotehnikat, tundma ja kasutama sotsiaalmeediat, rääkimata tausta- ja kontekstiuuringutest, on tema peamiseks trumbiks endiselt hea keele- ja kirjutamisoskus.

Hämmastav, et žürii ei leidnud tänavu ühtki väärilist kandidaati ilukirjanduse vallast. Ajakirjanik ja kirjanik Warren Adler taunib nõukogu ebakompetentsust ning kahtleb isegi selle liikmete usaldusväärsuses. (HP, 20.04.). Ta on veendunud, et auhinna määrajatel polnud aega kõigi nomineeritud teoste lugemiseks, mistõttu tuli neil toetuda ekspertide arvamusele. Adler väljendab ka kartust, et teoste erapooletut hindamist võivad häirida ärilised, poliitilised, eelarvamuslikud, akadeemilised jt kaalutlused. See näib siiski olevat skeptiku kitsas spekter. Enamus eksperte aplodeerib Columbia Ülikooli erinõukogule, veel enam aga tänavustele laureaatidele.

Elle Puusaag

Read more