Eesti pianistide suurepärane rida üha täieneb, noori talente tuleb peale nagu seeni pärast vihma. Tähe-Lee Liiv on neist saanud ehk kõige suurema tähelepanu osaliseks. On ka põhjust! Eestis on ta õppinud professorite Ivari Ilja ning Marrit-Gerretz Traksmanni juures, täiendanud end Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures Sibeliuse Akadeemias Helsingis. Edasi tulevad juba Euroopa kõige prestiižikamad muusikakõrgkoolid – Accademia Santa Cecilia, Accademia Perosis, Londoni Kuninglik Muusikakolledž. 2022. aastast õpib Tähe-Lee Berliinis Barenboim-Said Akadeemias Sir Andras Schiffi juures. Ta on saanud klaveritunde ka Barenboimilt endalt, mis on Tähe-Lee Liivi sõnul tema muusikalist mõtlemist suuresti mõjutanud. Euroopa muusikaprodutsendid on Tähe-Lee Liivi talenti märganud ja nii on ta esinenud juba koos mitmete tuntud orkestritega.
Tore, et Tähe-Lee esimene CD-plaat ilmus Eestis ja eesti muusikaga. Tema sõnul oli ta lapsepõlve lemmikpalaks Arvo Pärdi „Liblikad“ tsüklist „Neli lihtsat tantsu“. Sellele esmasele kokkupuutele Pärdi muusikaga järgnesid kontserdid Arvo Pärdi Keskuses ja Pärdile pühendatud festivalidel. Heliplaadile lisatud bukletis kirjutab ta: „Olen väga tänulik aastatepikkuse koostöö eest Arvo Pärdi muusikasse süvenemisel nii heliloojale endale kui ka Nora Pärdile ja Arvo Pärdi Keskusele.“
Murranguliseks teoseks Pärdi muusikas on klaveripala „Aliinale“ aastast 1976, millega algas Pärdile maailmakuulsuse toonud tintinnabuli-periood.
Pärdi klaveriteosed kõlavad plaadil ajalises järjekorras. Algul kõlavad neoklassitsitlikud sonatiinid ja Partiita – kõik kolm on pühendatud legendaarsele eesti pianistile Bruno Lukile. 1950ndate lõpus olid need atonaalsed teosed täiesti uus sõna meie muusikamaastikul. Murranguliseks teoseks Pärdi muusikas on klaveripala „Aliinale“ aastast 1976, millega algas Pärdile maailmakuulsuse toonud tintinnabuli-periood. Sellele järgneb kohe „Pari intervalli“ (ladina keeles – „Võrdsel kaugusel“), mis on algselt loodud 4-häälse muusikana vanamuusikaansamblile Hortus Musicus. Heliplaadil kõlab ka kahele klaverile kirjutatud teos „Hymn to a Great City“, mis on pühendatud väliseestlaste perekonnale, Mirjam ja William Miessenile, kelle külalislahkes kodus New Yorgis helilooja oma Ameerika reisi ajal peatus.
