Subscribe Menu

Tallinna Kopli päästekomando võiks koos maakaitsega moodustada suurema päästekeskuse

Kas me ikka midagi õpime sõjast Ukrainas? Mida tähendab laiapõhjaline riigikaitse praktikas, milleks riik tahab hakata eraldi makse koguma?

prof. Peeter Järvelaid Eesti Mereakadeemia rektorina - foto: www.wikipedai.org (2006)
prof. Peeter Järvelaid

Kas päästekomandode sulgemine 60 000 elanikuga asumis (leidke Euroopas linn, kus elab üle 60 000 elaniku ja kus pole päästekomandot, sellist linna pole olemas)?

Meil tasub meenutada uuesti oma kurba ajalugu. Kahjuks pole me senini päris õigesti õppinud oma valitsuse tegemistest enne Teist maailmasõda. Enne Teist maailmasõda müüs Eesti Vabariik maha oma tõelised kaks sõjalaeva (kui vanad), mis aga teenisid ostjate riike aastakümneid edukalt edasi. Ostsime selle asemel kaks allveelaeva, mis kindlasti ei saanud asendada müüdud laevade võimet osutada vastupanu. 17. juuni 1940 oli kahjuks tõetund, kui palju suutsime vastupanu tegelikult osutada.

Arvake ära, kuhu tuleb esimene raketirünnak, kui oletatav vaenlane päriselt Eestit sõjaliselt ründab? Tallinnas kindlasti Noblessneri piirkonda elumajade pihta (arvestades meie potentsiaalse vaenlase mitte eriti suurt raketirünnaku täpsust).

Kuid tuleme sõjakogemuse juurde Ukrainas. Sõda Ukrainas pani mõistuse pähe meilegi ja nüüd tehakse midagi territoriaalkaitse loomiseks ka Eestis. Tuleme nüüd Põhja-Tallinna sadamate juurde, kus täna on tiheasustus ning kus elumajade ja meie inimeste kodude vahele on peidetud sõjasadam. Arvake ära, kuhu tuleb esimene raketirünnak, kui oletatav vaenlane päriselt Eestit sõjaliselt ründab? Tallinnas kindlasti Noblessneri piirkonda elumajade pihta (arvestades meie potentsiaalse vaenlase mitte eriti suurt raketirünnaku täpsust). Ukraina sõja kogemus on seni näidanud, et eriliseks sihtmärgiks vaenlasele on tuletõrjujad (päästjad), sest rünnatakse alati kahes laines - esimene rünnak on elamurajooni pihta ja siis oodatakse pool tundi või tund, kuni päästeautod koos päästjatega kohale tulevad ja siis tuleb uus rakett, mis peab hävitama nii päästeautod kui surmama päästjad. Nüüd kujutame ette, et esimese rünnaku puhul tulevadki Noblesnerisse Lilleküla päästekomando mehed ja neid tabab see teise laine raketirünnak ja meil pole päästjaid enam ei Lilleküla komandos, mis peaks katma ka südalinna ja Koplis meil pole neid ammugi, sest panime 2023.a lõpus komando kinni!

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more