JÕULUKUU teised nimetused on joulo-, joulu-, jõõlu-, talsipühi-, tali-, talve-, talviste-, talvistepüha-, talvistepühi- ning mängukuu, teatab hiiekalender. Selles on ära märgitud ja lahti seletatud:
,,7.12 TÕNNIPÄEV. Tõnn on kodujumal või koduhaldjas. Päeva pärimused on unustatud.
21.-24.12 JÕULUD, TALISTED ehk TALVINE PÄEVAPESA on maarahva aastavahetuse pühad, mis kestavad pööripäevadest uue aastani. TOOMAPÄEV (21.12) on jõulude ettevalmistuspäev. Puhastatakse hoolega kogu majapidamine ja valmistatakse rikkalikud piduroad. Ustele, akendele ja väravatele tõmmatakse kaitsvad jõulumärgid ning tubadesse riputatakse õnnistavad krässid. Tehakse Tahmapoiss ja viiakse naabrite ukse taha. Jõulud algavad toomapäeva õhtul, kui pühade ettevalmistused tehtud.
Enne päevaloojangut käiakse saunas. Õhtul-öösel süüakse 7, 9, või 12 korda, et saada uueks aastaks palju jõudu.
Leib ja liha peavad olema kogu pühadeajal laual. Püsitakse kodus, puhatakse, mängitakse jõulumänge ja süüakse hästi. Öösel hoitakse hingede jaoks tuli üleval, toidud laual ja voodid vabad. JÕULULAUPÄEV (24.12) on vana-aasta, ehk päikese-aasta viimane õhtu. Enne päevaloojangut käiakse saunas. Õhtul-öösel süüakse 7, 9, või 12 korda, et saada uueks aastaks palju jõudu.
25.12 VASTSE AJASTAJA PÄEV ehk UUSAASTA. Algab uus päikeseaasta, päevad hakkavad lõpuks taas pikemaks minema. Aasta esimesse näopesuvette pannakse hõbedat, nuga ja süsi, et olla järgmise jõuluni terve. Koduloomadele viiakse leiba ja soovitakse neilegi head uut aastat. Valatakse õnne ja ennustatakse tulevikku. Mehed ja poisid käivad külas head uut aastat soovimas.
31.12-01.01 tunneb vanarahvas uuejõuluna, ehk uue uusaastana. Tavad ja kombed samad kui päris jõulul.“
Rahvakultuuriuurija Ahto Kaasik kirjutas mõne päeva eest: ,,Jõulukuu on täis jõulude ootust. Jõulude ootamine on oma ja põline, kuid advendi tähistamine on Eestis uus ja võõras laen nagu ka sügisest algavad kaubandusjõulud, halloween ja valentinipäev. Märksa vanem on laenunimi detsember, mis tähendab kümnendat kuud. Vana Rooma kalendris see kümnes kuu oligi.“
Alates 2008. aastast korraldavad nad rahvusvahelist Hiite kuvavõistlust, haldavad looduslike pühapaikade andmekogu ja kaarti, tunnustavad hiiesõbralikke ettevõtmisi…
Nõnda võttis tähtsamate rahvakalendri põliseid tähtpäevi kokku Hiiekalendri väljaandja Hiite Maja Sihtasutus, mis tegeleb looduslike pühapaikade uurimise, kaitse ja tutvustamisega. Alates 2008. aastast korraldavad nad rahvusvahelist Hiite kuvavõistlust, haldavad looduslike pühapaikade andmekogu ja kaarti, tunnustavad hiiesõbralikke ettevõtmisi, korraldavad uuringuid ja koolitusi ning nõustavad maaomanikke ja asutusi. Nende ja muude tegemiste kohta leiab teavet Hiite Maja veebilehelt hiis.ee.
Teistest eesti seinakalendritest kokku koondatu:
3.12 on 1. advent; 5.12 on rahvusvaheline vabatahtlike päev; 6.12 on nigulapäev (püha Nikolause mälestuspäevast) ja Soome iseseisvupäev; 7.12 on kaduneljapäev; 8.12 on nigulamaarjapäev ja (Soomes) Jean Sibeliuse päev; seto seinakalendris on 9.12 väiko jüripäiv; 10.12 on 2. advent ja inimõiguste päev 13.12 on luutsinapäev ehk püha Lucia mälestuspäev, mida Rootsis suuresti tähistatakse; 17.12 on 3. advent; seto seinakalendris on 19.12 Migulapäiv; 21.12 on toomapäev, uskmatu apostel Toomase järgi, ent rahvakalendris on see pühade-eelne suurpuhastuse päev, mil majas aetakse välja Tahma-Toomas. Toomapäev juhatab sisse jõulud. 22.12 on talvine pööripäev, talv algab Eestis kell 5.27 hommikul ja eelneval 21.12 õhtul Põhja-Ameerikas; 24.12 on 4. advent ja jõululaupäev; 25.12 on 1. jõulupüha, 26.12 on 2. jõulupüha ning tabanipäev, märter Stefanose mälestuspäev, keda hakati hobuste kaitsepühakuks pidama; 27.12 on johannesepäev; 28.12 on süütalastepäev, mis kirikukalendris on pühendatud hukatud väikeste laste mälestuseks ning 31.12 on vana-aasta õhtu.
Vana-Võromaa muuseumi sauna-aasta seinakalendris 2023 on olulisemad päevad JOULUKUU (soome keeles samuti joulukuu) vältel kirjapildiga: nigulapäiv, luutsõpäiv, tuumapäiv, joulupuulpäiv, edimäne joulupühä ja tõnõ joulupühä.
Kogu selle aastaringi kirjelduse keskmes ja keskmeks on olnud kuu kaupa hiiekalendri esile tõstetud vanaraha põlised tähtpäevad ja tähistamised. Olen iga kord lisanud ka teatud kiriklikke ja muidu tähtpäevi, mis on äramärkimist väärinud teistes seinakalendrites. Vahest on need omavahel küllaltki suurelt vastuolus ja eks me rahvaski on aastasadu käinud seda käänulist teed – mida oleme ise tähtsaks pidanud, ajapikku õppinud või lihtsalt harjunud ehkki vahest sunnitud omaks pidama. Usun, et hiiekalendri tutvustamine on pakkunud uut moodi vana, põlist, maalähedast ja omast lähenemist, mis innustab aastaringi ja meid selles elavatena teise nurga alt vaatama.
Helgeid lähenevaid suurpühi ning jätkuvat austust ja tänulikkust looduse ja kaasteeliste vastu!
Riina Kindlam, Tallinn
