Üheks isikuks, kel olnud teeneid USA ja Eesti kaitseväelaste koostöösidemete loomisel juba a. 1945, oli Eesti allveelaeva Kalev viimane komandör (1939-1940), hilisem mereväekapten ja Eesti Vabariigi minister eksiilis Verner Puurand (1904-1983).
Olles pärast Teise maailmasõja lõppu sõjapõgenikuna Saksamaal Geislingeni põgenikelaagris, asus Verner Hans Puurand tegelema eestlastest sõjavangide küsimusega. Ta käis läbi kõik USA okupatsioonitsoonis asunud sõjavangide laagrid, kus eestlasi viibis. V. Puuranna tegutsemist kroonis edu tänu USA võimude toetusele. Esimesed 22 eestlasest sõjavangi vabanesid laagritest juba juulis 1945, viimased 1946. a novembris. Kuid vabanenud sõjaväelaste saatuse jaoks oli oluline nende edaspidine rakendus. Koos endise USA lennuväe (US Air Force) kapteni Nathan Moxley'ga, sai Verner Puurand USA üksuste peakorterist loa väikese mudelüksuse loomiseks Nürnberg-Fürthi sõjaväestaabi valvamiseks, kuid loodud üksus suurenes juba mõne kuuga arvestatavat jõudu omavaks üksuseks. Sügisel 1946 tuli USA okupatsiooniüksuste staabist luba moodustada kompaniisuurune (300 meest) üksus, mis saadeti teenistusse Mannheimi. Seejärel moodustati sellest Nürnbergis 4221. Eesti vahikompanii. Kaptenmajor Verner Puuranna ja USA armee kapteni Nathan Moxley koostöö kandis seega head vilja, sest taolist mudelit rakendati ka teiste Ida-Euroopa riikide kodanike kaasamiseks USA ülesannete täitmisse Saksamaal. Eesti ja teiste idaeuroopa rahvaste vahiüksused tegutsesid Lääne-Saksamaal USA kontingendi koosseisus küll mitmekordselt ümberformeerituna ja koondatuna kuni 1980. aastateni välja. Sellest valmis mõned aastad tagasi Eesti Televisioonis dokumentaalfilm „Mehed unustatud armeest” (autor ja stsenarist Indrek Treufeldt, režissöör Kalle Käesel). Film avas ühe seni varjatud ajaloo tahu ning jutustab loo Eesti vahikompaniist 4221, eesti meestest, kes sõja lõppedes sattusid valvama natsi-Saksamaa liidreid Nürnbergi protsessi ajal, olles USA okupatsiooniarmee koosseisus. Sellistes väeosades teenis eestlasi üle tuhande ja see oli eestlaste esimene välismissioon. Kuid Verner Puurand leidis võimalusi Saksamaal olles aidata ka Eesti ohvitseride peresid. Nii on teada, et ta aitas Konstantin Pätsi käsundusohvitseri kolonel Grabbi perekonda.
Minister, mereväekapten Verner Puurand (1904-1983)
Tänasele lugejale tasub meenutada, kes oli kaptenmajor Verner Hans (aastani 1938 Puurmann) Puurand (27.09.1904 Narvas – 12.06.1983 Austraalias Brisbane'is). Ta oli olnud Vabadussõjas vabatahtlik kooliõpilane; seejärel osalenud Sõjakooli kadetina 1924. a. 1. detsembri mässukatse mahasurumises Tondil; teenis Eesti Vabariigi mereväes ohvitserina alates 1928. a. Alates 1933. aastast oli ta Naistevälja külas Võidumetsa koha omanik (taluomanik), kuhu ta tõi esialgu oma ämma, aga kuhu tahtis peale sõjaväeteenistust tulla elama.
Verner Puuranna karjääri mõjutas Eesti Vabariigi otsus ehitada mereväe jaoks kaks moodsat allveelaeva. Allveelaevade ehituse jälgimiseks saadeti Inglismaale Eesti mereväe ohvitser. Verner Puurand oli 1935. a alates komandeeritud Inglismaale Eesti Mereväe allveelaevade ehituse järelvalve komisjoni (Portsmouthi Kuningliku 5. allveelaevade flotilli juurde). Allveelaevade valmimise järel algas Verner Puuranna teenistus uuel allveelaeval „Kalev”.
Ta oli 1935-1937 allveelaeva “Kalev” komandöri abi ja seejärel komandör (1939). Verner Puuranna tegevuses keerulistel aegadel on silmapaistev tema seisukoht, et ohvitser peab järgima oma elus vannet, mille ta oma riigile on andnud. Tema arusaamist mööda polnud vaja oodata kõrgemalt tulevaid korraldusi, vaid püüda võimaluste piires tegutseda kodumaa hüvanguks ka individuaalselt.
Nii leidis Verner Puurand võimaluse alates 1944. a tegutseda Saksamaal USA armee peakorteri juures Balti rahvaste sideohvitserina (major).
Tamsalu vald tegi mõned aastad tagasi otsuse meenutada Verner Puuranda mälestuskivi avamisega tema talukohal, mis nõukogude võimu poolt lasti sihilikult hävida. Mehele, kes kutsus üles individuaalsele vastupanule okupeerivate võimude vastu, oleks sobiv taastada kunagise talumaja vundamendil monument, mis meenutaks seda, et võõrvõimude soov kustutada mälupildist selle talu lugu, ei ole täitunud. Nüüd on appi tulnud ka Eesti Vabariigi kaitseministeerium, kes projekti toetanud. Seetõttu on reaalne lootus, et juba 2013 sügisel peaks saama mälestusmärk valmis. See aga tähendab, et meil kõigil on võimalus tulla Tamsalu vallas Lääne-Virumaal Verner Puuranna talu juurde ja meenutada monumendi juures Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse ministrit, mereväekapten Verner Puuranda (1904-1983), Naistevälja külas Võidumetsa talu kohal. Kui põhitööde jaoks on vallal nüüd vahendid olemas, siis kogu kompleksi väljaehitamiseks on raha juurde vaja. Kui kellelgi tekib soov aidata, siis Verner Puuranna monumendi toetuse raha saab kanda Tamsalu vallavalitsuse arveldusarvele Märgusõna „Verner Puuranna mälestuse jäädvustamine”. Raha saab üle kanda:
a/a 1120136552 SWEDBANK
IBAN:EE082200001120136552
SWIFT kood/BIC: HABAEE2X
prof. Peeter Järvelaid
Sihtasutuse Jaan Poska Mälestusfondi nõukogu esimees
