Ajaloost on teada, et kohalikud põlisrahvad on aastasadu pühitsenud tänupüha esmajoones saagikoristuse tähtpäevana. Esimeste Euroopa asunike tänupüha esimene toimumine on teada 1578. aastast. Siis pidas tänujumalateenistuse inglise maadevastaja Martin Frobisher, kui rõõmustas praeguse Nunavuti aladele jõudmise üle pärast rasket merereisi.
Kanada parlament otsustas seadustada ametlikult lõikustänupüha ajaks oktoobri teise esmaspäeva 31. jaanuaril 1957.a.
Lõikustänupüha on kujunenud Kanadas rahulikuks perekondlikuks pühaks, mil tänatakse Jumalat ja loodust andide ja õnnistuse eest.
Seda peeti meeles ka 4. oktoobril Toronto Agricola kirikus toimunud Vana-Andrese ja Peetri eesti luterikoguduste ühisel armulauaga jumalateenistusel. Põhjust tänulik olla ja tänu tunda oli sel korral tavalisest enamgi. Nimelt oli lõpuks, pärast pikemat administratiivset asjaajamist jõudnud Toronto Vana-Andrese kogudust teenima juba kevadel Toronto ja kogudusega tutvumas käinud Katrin-Helena Melder, kes igapäevaselt on EELK Järva-Jaani koguduse õpetaja ja peab ka Järva praostkonna praosti ametit. Õpetaja Melder jääb Vana-Andrese kogudust teenima järgmiseks kümneks kuuks.
Õpetaja Melder keskendus teenistusel tänu-teemale, võttes jutluse aluseks Apostel Pauluse 1. kirjast Timoteosele 4. peatükist: ,,Kogu Jumala looming on hea ja miski pole põlatav, mida vastu võetakse tänuga, sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi.“
Vana ja Uue Testamendi kuulutusi luges Peetri kogudust teeniv diakon Karl Paju.
Tänupüha-teenistusel oli kaastegev Vana-Andrese ja Peetri koguduse ühendatud koor, mida juhatas Liina Purje-Lepik ja klaveril saatis Juha Tikkanen. Esitusele tulid neli laulu: ,,Lõikuspühaks“ (E. Kink), ,,Püha“ (Deutsche Messe – D872 – F. Schubert), ,,Hinga sisse“ (S. Kaasik) ja ,,Come, Ya Thankful People, Come“ (G.J. Elrey).
Pärast teenistust oli kiriku allsaalis kaetud tänulaud.
Tekst ja pildid Kai Kiilaspea
