Kuna nagu kirikulaulusõnad nii oluliselt meelde tuletavad, põld on kuldset vilja kandnud, igapäevast leiba andnud, terad kokku kogutud, töö ja vaev on tasutud.
Enamik meist on tänapäeval linnainimesed, aga oleme talupidajate ees ikka ja alati tänulikud, et on neid, kes maad viljelevad, harivad. Kristlik kogudus esitab nende nimel palveid lõikustänupühal Jumalale - aita meid Sinu andeid tarvitada tänuga, toita kõiki ka kalli taevaleivaga.
Koguduse segakoor Liina Purje-Lepiku juhatusel esitas enne prelüüdiumi kaks laulu: „Mu süda ärka üles“, Helen Tobias-Duesbergi eesti vaimuliku rahvaviisi seade ning prantsuse vaimulikust viisist inspiratsiooni saanud Kanada helilooja ja kuulsa organisti Healey Willani seatud „Issand Sind kiites“. Esimest laulu saatis klaveril, teist orelil Juha Tikkanen.
Mihklipäeval märgatud ilma ja loodusemärkide järgi said meie eelkäijad talve ning kevadet ennustada.
Ühislauludele ja liturgiale järgnev jutlus koguduse hingekarjaselt Kalle Kadakalt põhines nii Pühakirjale kui ka rahvakalendrile – mihklipäevale (29. september või 12. oktoober, olenevalt kas uue või vana kalendri järgi), mis meie esivanematele, põllu-, maarahvale oli tähiseks, et välistööd olgu lõpetatud. Mihklipäeval märgatud ilma ja loodusemärkide järgi said meie eelkäijad talve ning kevadet ennustada. Ülemingel Miikael, nimi, millest Mihkel on tulnud maakeelde, on Juuda kirja järgi inglite hierarhia tipus olles ja katoliikluses mitte ainult kohtupäeval inimeste teenete kaalujaks, vaid lisaks kiriku valvur. Õp Kadaka järgi võiksime mihklipäeva pidada eestlaste lõikustänupühaks.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
